Eestis umbes 326. Enamik vähke on tillukesed loomad, kes elavad pinnavees ning on oluline kalatoit. Seetõttu on neil veekogudes oluline koht toiduahelates ja aineringes. Vähid toituvad peale muu ka surnud veeorganismidest ning aitavad seega hoida veekogu puhtust. Enamik vähke elab vabalt ning nad liiguvad ringi kas veekogu põhjal või ujudes, kuid on ka kinnitunud vorme (tõruvähk). Vähkide hulgas on ka parasiitseid vorme, kes nugivad kaladel või teistel veeselgroogsetel. Vähkide kehapikkus varieerub poolest millimeetrist kuni 80 sentimeetrini. Väga mitmekesine on ka keha värvus, kehakuju ja jäsemete kuju ning asetus. Vähkide keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Igale vähi kehalülile kinnitub reeglina üks paar jalgu. Pea eesservas paikneb vähkidel paar liitsilmi. Pea alaosas asub suuava, mille ümber asuvad suised. Vähid on enamasti lahksugulised. Mõnel liigil esineb ka neitsisigimist (vesikirbulised). Munad
kehasisene viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine emaslooma sees. kehaväline viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine väljaspool emaslooma keha. koorumine- munast kooruva linnu/looma “sündimis” viis kudemine- kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette kulles- kahepaikse vastne kõigusoojane - otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) küljejoon - on veeselgroogsetel (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole. Nende omaduste tõttu nimetatakse küljejoont ka seismosensoorseks elundiks . loode - feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili. lõpused - on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid. Lõpuste peamine ülesanne on
annaabi.ee 
