Veeringe jõesilmused e meandrid. Kui jõgi silmuse kaelast olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti & veebilanss: Vee olemasolu ja liikumist Maa läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot. oludes vähemalt 3040 aastat. Rea liikmed peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & Äravool, peam näitajad: Äravool isel järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap- Q, mahuna W, veekihina h või kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on vastavad empiirilised tõenäosused vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja
Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ning aurumine) ja füüsikalis-geograafilised tegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad Äravool iseloomustab veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolukihina h või äravoolumoodulina q. Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. 6. Äravoolu teisendamine äravoolumahuks, -kihiks, mooduliks. Valemid! Milliste rakenduslike ülesannete jaoks on vaja neid teisendusi?
JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM Jõevesi sisaldab mitmesuguseid lahustunud aineid ja selle järgi võib öelda kust on vesi pärit. Jõe omadused sõltuvad tema toitumisest. Nii lumevesi kui ka liustikujää saab jõgede toiteallikaks põhjavesi, mis jõuab jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Saabuva vee hulk jõgedesse on eri piirkondades ajaliselt muutuv ja seda tingib temperatuuri ning sademete aastaajaline kõikumine. Looduslikud tegurid mõjutavad jõe veerohkust, veetaset ja voolukiirust, seega muutumised pole juhuslikud. Jõe veereziim, mis kajastab neid muutusi, saab korrapäraselt eristada esinevate fraasidena esinevaid suur- ja madalvett. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb
Hüdrograafitipud on põhjustatud peamiselt lume sulamisest. Võrrelge ööpäeva keskmist miinimumvooluhulka 2000. aasta märtsis (1200 kuupjalga sekundis) augustikuu vooluhulkadega (5575 kuupjalga sekundis). Sulaveeäravool muutub aasta-ajati ja aastati. Võrdle 2000. aasta vooluhulgatippu 2001. aasta palju väiksema jõeäravooluga. Näib, et seda California piirkonda tabas 2001. aastal suur põud. Talvel lumme talletunud vesi võib mõjutada ülejäänud aasta veerohkust. Ta võib mõjutada allavoolu paiknevate veehoidlate veevaru ning see omakorda veehulka, mida saab kasutada niisutuseks ja linnade veega varustamiseks. Pindmine äravool: mööda maapinda lähima vooluveekogu poole voolav sademevesi Pindmine äravool on mööda maapinda voolav sademevesi Paljud inimesed arvavad, et sademed langevad maapinnale ja voolavad seda mööda jõgedesse, mis omakorda suubuvad ookeanidesse. Asi siiski nii lihtne ei ole, sest jõed
Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja maa külmumisastme põhjal. Äravoolu mõjut meteoroloogilised (sademed ja aurumine) ning geograafilised tegurid - 14 - (valgla suurus, lang, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ning kliima muutumine. Äravool, peam näitajad: Äravool isel veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, mahuna W, veekihina h või äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, merre või mingist jõe ristlõikest läbi voolanud vee hulk W =Q T (m3 või km3) Äravoolukiht h on mingi ajavahemiku jooksul valglast jõkke, järve, merre vm voolanud vee hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2)
juhtida. Valgala – pideva piiriga suletud ala, kuhu langevad sademed voolavad ära kontsentreerituna ühte punkti. Valgalade piirid ühtivad kõrgendikega, ühelt nõlvalt voolab vesi ühte valgalasse, teiselt nõlvalt teise. Hüdrograafiline võrk ehk veekoguvõrk – mingil territooriumil olevad jõed, ojad, järved. Hüdroloogilise režiimi elemendid – veetase ja veerohkuse, veetemperatuuri muutused/kõikumised. Olulisim on äravool, mis iseloomustab veerohkust. Äravoolu saab väljendada: Veehulga (vooluhulga) Q, R kaudu Äravoolumahu W kaudu Äravoolumooduli M (q) kaudu Äravoolukihi h (Y) kaudu Jõe voolurežiim (hüdrograaf) sõltub toitumisest ning ala kliimast ja pinnamoest. Jõgede toitumine: sulamisveed sademed põhjavesi teised veekogud Jõe toitumine määrab ka tema veerežiimi. Jõe äravoolu režiim sõltub: kliimast aastaajast
annaabi.ee 
