veekogusid. Karst haarab kogu Põhja-Eesti paelava. Karstumisprotsess vajab kindlasti intensiivset veevahetust kivimis. Klassikaliseks karstipiirkonnaks on Pandivere kõrgustik, kus peaaegu kogu sademetevesi neeldub paelasundi lõhedesse, moodustamata pindmisi äravoolusänge püsivama ojade – jõgedevõrgu näol. Paepinda imbunud vesi jätkab siit teekonda kivimi lõhesüsteemides ja leiab äravoolu kõrgendiku nõlvadek avanevates veerohketes allikates, andes alguse paljudele Põhja-Eesti jõgedele. Karstinähtus on levinud ka Loode-Eestis ja läänesaartel. 15. Jõgede äravoolu režiim ja toitumine Igale sadememillimeetrile, mis langeb 1m2 suurusele pinnale, vastab 1l vett. Pindmine äravool – mööda maapinda lähima vooluveekogu poole voolav sademevesi. Pindäravool oleneb nii meteoroloogilistest teguritest kui ka maa-ala geoloogiast ja pinnamoest. Ainult umbes kolmandik maismaale
säilitamiseks ◦ Aleuronoplast: valkude säilitamiseks ja modifitseerimiseks Leukoplast ja kromoplast Leukoplast: leidub enamasti säilitusorganites (tärklis) ja seemnetes (valgud, õlid), osaleb elutähtsates biosünteesi protsessides. Kromoplast: leidub juurtes, viljades, õites ja ka lehtedes. Sisaldab erinevaid pigmente (karotenoidid, ksantofüllid, flavonoidid jm). Võimaldavad vees lahustumatuid ühendeid säilitada muidu veerohketes organites. Kloroplastid Esinevad peamiselt põhikoe rakkudes, annavad taimedele rohelise värvuse, viivad läbi fotosünteesi. Peale tuuma ja vakuooli ainukesed väikese suurendusega nähtavad organellid rakus. Topeltmembraaniga: ◦ Välimine membraan hästi läbilaskev ◦ Sisemine membraan suure pinnaga, väga sopistunud, moodustab lisakompartmente: tülakoide ja graane. Valgusreaktsioonid: tülakoidides Pimedusreaktsioonid: stroomas Kloroplast ja mitokonder
annaabi.ee 
