põlde ja suuri karstialasid, kuid Vigala kandis on pinnaseks tüse viirsavikiht, millesse omal ajal vajusid terved hooned. Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad. Märjamaa alevi lähistel avaldub üks põnevamaid karstinähtusi. Kevaditi pressib maapind muidu veetutele heinamaadele järvetäied vett, mida on hakatud järtadeks nimetama. Veerohkemal aastal uputab vesi üle ka lähikonna elamute õued ja keldrid. Maakonna ühes servas, Käru vallas kasvavad kõrged okaspuumetsad, ent Märjamaa lääneosas võib juba kohata LääneEestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike LõunaEesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna. Raplamaa soodest saavad alguse kolme jõgikonna (Keila, Pärnu ja Kasari) seitse jõge
Vajalik materjal parvetatakse jõgepidi kohale. Muda, mulda ja kive tassivad nad, surudes neid esikäppadega vastu rinda ja liikudes kindlalt tagajalgadel, tugev saba toeks. Huvitav on tõdeda, et koprad ei aseta tammi ehitades oksi ja propse vooluga risti, vaid piki oja, tippudega voolu suunda, mis muudab tammi väga tugevaks ja vastupidavaks. On tamme, mis pidevalt uuendatuna teeninud mitmeid koprapõlvkondi. Vesi paisutiigis peaaegu ei liigugi, vaid veerohkemal aastaajal esineb tammil ülejooksu. Seetõttu on vesi korralikult setitatud ja puhas. Samuti aitab tamm vett puhastada, sest ülejooksul läbib vesi nagu omamoodi filtri. Tiigis ei rikastu vesi enam hapnikuga ja seetõttu langeb vee hapnikusisaldus. Samuti viitavad uuringud (mis on ajakirjanduses esinenud), et vesi sisaldab rikkalikult kergesti lagunevaid aineid. Talvel kui ülejooksu peaaegu ei esine saavutab vesi paisutiigis happetasakaalu. (9)
annaabi.ee 
