Võhandu jõgi paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning selle allikas asub Otepää kõrgustikul, Ilmjärve külas. Suubub jõgi Peipsi nõos Lämmijärve, läbides vahepeal Võru orundi ja Kagu-eesti lavamaa ning jõuab lõpuks Läänemerre. Suuri linne ega asulaid Võhandus jõe ääres ei ole, vaid asub jõe lähedal Saverna küla. Jõgi ei voola kunagi üksinda. Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemad lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Võhandu jõel on palju lisajõgesid. Tähtsamatest lisajõgedest on: Mügra oja (pikkus on 10 km), Kokle jõgi (7 km), Sillaots jõgi (8 km), Pähtpää jõgi (14 km), Mädajõgi (27 km) ja Varesmäe oja (9 km). Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 102,4 m ja keskmine lang oon 0,63m/km. Jõe algusosas (vt pilt 1) on ülekaalus põllustatud alad. Varematel aegadel oli Võhandu jõel palju vesiveskeid. Lisaks
Keskkonna ohud põllumajandusele Suurimad ohud põllumajandusega ( ja kogu riigiga) on Bangladeshis seostatud kliima muutusega. National Geographic' u andmetel on Bangladesh esimene kliima muutusega ohustatav riik järgnevatel aastakümnetel. Enamasti oleks kliima muutusega kaasnevad füüsilised mõjud seotud vee liigse külluse või puudumisega. - Kuivad talved võivad muutuda kuivemaks ning vihmarohked suved veerohkemaks. See muudaks taimede kasvuperioodi, mis omakorda muudaks täielikult praegust taimekasvatus süsteemi Bangladeshis. Sellega kaasneb madalalt arenenud ja rahvaarvult suurenevas riigis nälg ning kui ei ole sööki inimestelegi, siis jääb ka kariloomade saagi kasvatamine pooleli. Karjaloomad hakkaksid tõenäoliselt levitama erinevaid parasiite, mis alguses hävitab nende arvukuse ja halvemal juhul jõuab mõni halvem parasiit inimeseni.
annaabi.ee 
