aastaaegadel on juga erinevat "nägu". Hooaeg hakkab Niagara joal kevadel, sest siis on maad katnud lumi ja jää taandunud ,ja lilled avavad oma kroonlehti. Turistid saavad juga vaadata ka nn "seespoolt", joa alla ehitatud käikude kaudu. Öösiti valgustavad juga mitmed prozektorid,mis annavad joale veel enam ilu ja suursugusust. Rainer Kungas Huvitavad faktid Niagara on üks veerohkemaid jugasid maailmas Nimi "Niagara" pärineb irokeesi keelest "Niagara" tähendab mürisevat või mühisevat vett Joaastangu ülemise osa moodustab tugev siluri lubjakivi Niagara on piirijuga( USA ja Kanada vahel) Joa liikumise kiirus on oluliselt vähenenud,sest üle poole veest juhitakse hüdroelektijaamadesse. Video https://www.youtube.com/watch?v=wB6gHz8XHDI Kasutatud kirjandus https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102001487 http://www.miksike
Kellele ja milleks on vaja Maanteemuuseumi - vastuse leiate ainult kohale minnes. 2.2. Merioone allikas Merioone viib mereni. Läbi palumetsa ja salukuusiku jõuab matkarada viimaks raja kaugeima punktini Merioone allikani. Varbuse oja (ka Kaderna oja) paremal kaldal püstloodis paljanduvat roostepunast liivakivikaljut ja selle alt välja voolavat kristallselget Merioone allikat võib õigustatult pidada kaitseala pärliks. See on siinsetest allikatest üks veerohkemaid. Selline müstilise ilmega paik on loomulikult innustanud inimeste kujutlusvõimet ja seega on paigaga seotud hulk legende, mis allika omapärast nime seletavad. Rahva arvates võib ainult merest nii palju vett välja voolata, sellest ka nimi Merioone allikas (oon on kohalikus murdes kalda sisse uuristunud koobas, millest väljub allikas) ehk Merioone. Teise pärimusloo kohaselt olevat allikast kunagi mingeid
Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]. See tähendab, et sellised mullad sobivad hästi Jõgeva vallaga, sest Jõgevamaa on üldiselt põllumajanduslikult väga hästi arenenud, 4.2. Veevarud Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõuna suunaliselt Pedja jõgi. See läbib Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. See on üks Emajõe veerohkemaid ja pikemaid lisajõgesid. Enamus jõest paikneb Jõgevamaal. Jõgeva alevikus on jões ligi kilomeetri pikkune kitsas, 12 ha pindalaga saar ja paisjärv ning hüdroelektrijaam. Härjanurme küla juures on jõel paisjärv, mis varustab veega jõe idakaldal asuva kalakasvatuse talu tiike [3]. Jõgeva valla ühisveevärk tarbib põhjavett puurkaevudest, mis on rajatud aastatel 1969- 1991 ja mille tootlikkus ületab kuni 100 korda praeguse tarbimise. Arvatavasti ka tulevikus
annaabi.ee 
