Protsessi iseloom ja kiirus sõltub jõe voolureziimist ja jõesängi ehitusest ning pinnase iseloomust ja taimkattest. Akumulatsioon e. vooluvete kuhjav tegevus toimub vähenenud voolukiirusega jõelõikudes. Esialgu settivad rasked osakesed, seejärel kerged osakesed. Jõgedesse kantud materjalist moodustub jõesete e. alluuvium. Erosioon e. vooluvete kulutav tegevus Vooluvete erosiooni toimel kantakse veermina edasi ca 16 bilj. t. materjali. Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu. Küljeerosioon. Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem
või väga vähese veega jõed Taga- Kaukaasias, Väike-Aasias ja Mongoolias 7. Jõgede erosioon ja akumulatsioon. Akumulatsioon e. vooluvete kuhjav tegevus toimub vähenenud voolukiirusega jõeleõikudes. Esialgu settivad rasked osakesed, seejärel kerged osakesed. Jõgedesse kantud materjalist moodustub jõesete e. alluuvium. Erosioon e. vooluvete kulutav tegevus Vooluvete erosiooni toimel kantakse veermina edasi ca 16 bilj. t. materjali. Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu.Küljeerosioon.Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. ·Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt
annaabi.ee 
