takistuseks lapsepõlves põetud sarlakid, mis halvendasid tema kõrvakuulmist. Kõige meeldejäävam lapsepõlvesõber oli Elisabethil jaamaülem Fjodorovi tütar Zenja ja postmeister Veermanni tütar Erika. Zenjaga koos mängides omandas Betti vene ja Erikaga saksa keele alged. Lugema õppis Betti venna Martini kõrval juba üsna noorelt. Esimesed iseseisvalt loetud raamatud olid vendade Grimmide muinasjutud ning Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Hiljem luges ta käepärast tõsisematki Lev Tolstoi ja Eduard Vilde teoseid. Lisaks ema tarberaamatutest 1877
Tüdruk kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav (1896), Johannes (1898) ja Olga (1900) olid surnud 1903.aastal. Pikemalt ei antud elupäevi ka Leopoldile, kes sündis 1904.aastal ja suri 1910. aastal. Lähiümbruse laste hulgas leidunud mänguseltsilistest on Betti Alver meelsamini maininud jaamaülem Fjodorovi tütart Zenjat, kellega suhtlemine andis esialgse vene keele oskuse, ning postmeister Veermanni tütart Erikat, kellega seltsimine tõi kaasa saksa keele alged. Lugema õppis Betti Alver venna kõrvalt varakult ega pruukinud seejärel enam ema muinasjutupalvetega koormama. Esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi ta õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse
annaabi.ee 
