Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veeristega" - 3 õppematerjali

Hüdrogeoloogia lühikonspekt-TKTK
13
doc

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

l siis on teeme järgmise viguri: · pinnavee vooluhulga mõõtmisest teame, et jagades vooluhulga ristlõike pindalaga saame voolukiiruse · teeme sama Darcy seadusega ning saame v = kI . Nagu näha on filtratsioonimoodul võrdne filtratsioonikiirusega kui gradient võrdub ühega. Filtratsioonimoodul sõltub oluliselt kivimi tühemelisusest ja lõimisest: · veerised üle 100 m/ööp · veeristega liiv 20...100 · mitmesugused liivad 1..60 · saviliiv 0,01...1 · liivsavi 0,001...0,01 · savi alla0,001 Lähtudes Darcy seadusest saame arvutada näiteks põhjavee vooluhulka kraavi jooksva meetri kohta ühelt kaldalt: · kui meil on andmeid veetasemete kohta punktides 1 ja 2 vastavalt h1 ja h2 · on teada nende punktide vahekaugus L · on teada filtratsioonimoodul k

Maateadus → Atmosfäärihügieen ja...
25 allalaadimist
Loodusgeograafia-loodus-geograafia-maastik
36
docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Eestis levinumad pinnakatte setted on: moreen, jääjärve ja jääjõe setted, turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Balti jääjärve setted: Kujunesid Balti mere nõos (savi, viirsavi, aleuriit, liiv). Jõelised setted: Kujunesid Lõuna-Eesti ürgorgude (Piusa, Väike-Emajõgi) terrassidel viimase jäätumise sulavete äravoolul. Liivad ja kruusad. Jõesetted: Eristatakse: sängifaatsies -- kruusa ja veeristega liivad Lammifaatsies -- peenkihitatud aleuriidid ja saviliivad Soodifaatsies -- mudajad liivakad-savikad setted ja turvas Järvesetted: -Peipsi, Võrtsjärve nõgudes ja kallastel. Põhjasetted: Järvemuda (Värska), järvelubi (Kulina järves), aleuriit ja liiv. Merelised setted: Läänemere vanad setted. Kõige laiem kasutusala on ehitus, ka teedeehitus. Turvast kasutatakse kütteks ja ka põllumajanduses.

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
Konspekt 2009 geoloogia
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Tuulesetted ­ põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted ­ turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted ­ Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted ­ järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted ­ madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted ­ päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted ­ kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted ­ karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed ­ allikalubi. Deluviaalsed ­ liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised ­ rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" ­ liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud.

Geograafia → Geoloogia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun