Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi. Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi. Põhjavee kaitse- on vaja jälgida põhjavee seisundit, põhjavee resurssi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist. Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala. Järskrannikud- merepõhi muutub järsult sügavamaks, Nt: fjordrannik, riasrannik, skäärrannik. Laugrannikud- lauge rannanõlvaga kulutusrannad, järsakrannik. Kuhjerannad- lained kuhjuvad liiva klibu veerist. Laguunrannik- lahest koosnev tehisrannad. Lainete kulutav tegevus- järsu rannanõlvaga, põhi ei takista laineid ja tekivad järskrannikud. Lainete kuhjav tegevus- lauge rannanõlvaga, kus tekib rannavallid. Jõed- vooluveekogud, mis toituvad nii sademe põhja, kui liustikuveest. Lang- jõe langus meetrites ühe pikkusühiku km kohta. Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Jõesängid- jõeorg, sälkorg, kuristik, kanjon, moldorg, lammorg.
gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_250/+ls_2 keskmine liivsavi, horisondi tüsedus 50cm. Gleistunud leetjas muld (KIg) ls_270-80/v_1ls_2 keskmine liivsavi, horisondi sügavus 270- 80cm, nõrgalt veerist Leostunud gleimuld (Go) ls_250-80/+ls_2 keskmine liivsavi, horisondi sügavus 50-80cm Gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega (püsirohumaa viljakad) mullad. Ka Gleistunud leetjas mullad on keskmise viljakusega. Põllu kuju on tavaline ning sobib põllumaaks, on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole veidra kujuga. Leostunud gleimullad on nii keskmise viljakusega kui ka osaliselt hea viljakusega. Hea viljakusega on sel juhul kui need on hästi kuivendtatud ja kerged.
Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. ( 2 )( 3 ) 12 7. Mullad ja taimestik 7.1. Saaremaa mullad ja taimestik. Saaremaa metsade mullad kuuluvad poolhüdromorfsete muldade ja hüdromorfsete turvastunud muldade hulka. Esineb ka rähkmuldi. Muldade lähtekivimiks on enamasti meresetted: liivad, liivsavid ja savid, mis sisaldavad sageli ka veerist. Saaremaa lodumetsade mullaprofiilid: küllastunud turvastunud muld, küllastunud muld, rähk-muld, leostunud gleimuld, rähkne turvastunud muld, leetjas (küllastumata) gleimuld, gleistunud rähkmuld, gleistunud rähkmuld, küllastunud rähkmuld. ( 8 ) Kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb 80% ka Saaremaal. Ühtekokku võib siin leida 1200 erinevat liiki kõrgemaid taimi. Umbes 120 kohalikku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused
annaabi.ee 
