Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt umbes 5 - 8° vahel. Seepärast on allikate levik suuresti mõjustanud asustuse kujunemist. Vanasti, kui kaevude kaevamine oli raske ja puurimist ei tuntud, püüti talud, külad ja mõisad ehitada allikate lähedale, et vesi oleks alati olemas. Allikad annavad veevaesel perioodil jõgedele lisavett. Pandiverest lähtuvad jõed ongi seepärast veerikkad, et neisse tuleb allikate kaudu palju põhjavett. Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. (Potter 2008). Tiikide hooldus Hästi kujundatud veekogu vajab vähe hooldust, kuid mõningane sekkumine on siiski vajalik. Veepinnale kerkinud vetikad tuleb eemaldada. Uue tiigi rajamise järel võivad hakata vohama vetikad, mis veepinnale tõustes tekitavad rohelise vaiba, seda põhjustab taimede puudumine veekogu kallastel ja veekogus. Need kaitsevad tiiki sissekanduvate toitainete eest. Kui
tekkinud lehtrid, mille põhjas vesi "keeb". Sageli on tõusuallika rühmade kohale tekkinud allikajärved, millest tuntumad on Äntu järved Pandivere kõrgustikul ja Aegviidu Siniallikate järv. Sügavamatest põhjaveekihtidest avanevad tõusuallikad tektooniliste rikete piirkonnas, näiteks Saula Siniallikad. Olenevalt toitealast jaotatakse allikad alalisteks ja ajutisteks. Viimased töötavad ainult veerikkal ajal, kui põhjaveetase on kõrge. Eriti omapärased on karstiallikad, mis paiknevad seal, kus karstilehtrisse neeldunud vesi (oja või jõena, nn. salajõed) taas maapinnale naaseb. Näiteks Tuhalas, Jõelähtmel, Kuivajõel jm. Ulatuslikumad karstialad asuvad Pandivere kõrgustikul, mille nõlvaaladel väljuvatest allikatest saavad alguse veerikkad jõed, nagu Pärnu, Põltsamaa, Jägala, Pedja ja Kunda.
Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt enam-vähem 5 - 8° vahel. Seetõttu on allikate levik tugevasti mõjustanud asustuse kujunemist. Vanasti, kui kaevude kaevamine oli raske ja puurimist ei tuntud, püüti talud, külad ja mõisad rajada allikate lähedale, et vesi oleks käepärast. Allikad annavad veevaesel perioodil jõgedele lisavett. Pandiverest lähtuvad jõed ongi seepärast veerikkad, et neisse tuleb allikate kaudu palju põhjavett. Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. Eesti suuremad allikad: Uuemõisa Suurallikas, Jõelähtme allikajärv, Salajõe, Roosna-Alliku, Riisipere, Aegviidu Siniallikas, Voore. 139. Veekogude majandamine ja kaitse (Veepoliitika raamdirektiiv, Veeseadus) Koostatakse veemajanduskava. Veekaitsenõuded, veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:
annaabi.ee 
