ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Mardikas (lk 240) tugeva kitiinkattega ning lamejate tundlatega, elavad kõdpuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Vanad egiptlased pidasid pühaks loomaks sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates jätketes aga sarnasust päikesekiirtega. Egiptlased avaldasid mardikale austust ning tema kujutisi raiuti välja kivist. Hattusa linn (lk 248) - asus Väike-Aasia keskosas. Hattusast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Linna ümber olid tugevad müürid, mille taga asus
korvpalle ja väikeseid palle.Enne mängu riputage võrkpallivõrk võimla keskele nii, et võrgu 89 alumine serv oleks pallisõja ajal vähemalt kolmveerand meetrit maast kõrgemal. Seejärel jaotage mängijad kahte võiskonda. Kumbki võiskond saab pool võimlat ja pooled pallid. Pärast algvilet hakkavad mõlemad võiskonnad veeretama palle ja pallikesi mööda maad vastase poolele. Ühtlasi püüavad nad oma poolele veeretavaid palle ja saadavad need kohe tagasi. Kui mängujuhi vile kõlab teist korda, lasevad abilised võrgu maha, nii et ükski pall ei pääse enam üle keskjoone. Seejärel loevad mõlemad pooled kokku oma maa-alal asuvate pallide punktid. Väike pallike 1 p Jalg-, võrk- ja korvpall 2 p Topispall 3 p Hirvejahil Laste vanus: 3 ja vanemad Osalejad: kogu rühm Märksõnad: Osavus, tähelepanelikkus, kiirus Vajalikud vahendid: Topispallid Mängu käik:
annaabi.ee 
