prügikotid, kuhu tuli eraldi panna klaas- ja plasttaara, põlev ja mittepõlev prügi. Nii ka tehti. Kindlasti jäi veel tonne prahti metsade alla, kuid inimesed tegid vähemalt midagigi ära, et keskkond meie ümber oleks puhtam. Kuid kahetsusväärne on see, et jäätmed, mis metsade alt ja teede äärest kokku korjati, vedelevad ka pool aastat hiljem jäätmekäitlustehase hoovis puutumatuna. Eesti jaoks tähtsal kohal olev keskkonnaprobleem on veereostatusest tingitud liikide hävimise oht. Kuna Läänemeri on üks olulisemaid veekogusid Euroopas, asub seal ka palju Euroopariikidevahelisi mereteid. Ühest riigist teise veetakse mööda neid kaupu. Mereteede kasutamine on üks odavamaid transpordivõimalusi, sellepärast on see ka laialt levinud. Levadega veetakse peale tarbekaupade ka näiteks naftat ja põlevkivi. Kui naftatanker lekkima peaks juhtuma, siis on keskkonnaseisukohalt tagajärjed kohutavad
keskkonnasaastamine väga suur. Eestis tuleks ka inimeste teadlikkust tõsta, kuigi ei ole usutav, et nad hakkaksid siis neid kalleid seadmeid oma autodele ostma. Siin, väikeses riigis kus elame, on indiviidile tähtsam see, et neid kiidetaks kalli auto või suure maja, mitte aga sellepärast, et nad kellegile head teevad. Kahjuks on meie kodumaal inimesed kõige ja kõigi suhtes väga ükskõiksed. Kuna Eesti on mereäärne riik, siis on veereostatusest tulenevad prbleemid siin vältimatud. Läänemeri on liigirohke meri. Meri on elupaigaks mitmetele kalaliikidele, kui ka lindudele. Ka see on põhjus, miks selle saastatus erilise tähelepanu on pälvinud. Läänemeri on väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Selles meres on ka palju Euroopa riikide vahelisi mereteid. Mööda neid veetakse enamasti kala ja naftat. Alles paar aastat tagasi tabas Läänemerd suur