(bass), suur viola da gamba (bass), violone, flööt, zink, tromboon, orel, regaal, psalteerium, topeltharf, chitarrone, tenorlauto, basslauto, mandola, naapoli kitarr ja hispaania kitarr, tamburiin, trompet 2. SEICENTO (1600ndad aastad) Ooperi teke Firenze Camerata: krahv Bardi, krahv Corsi; Vincenzo Galilei, Ottavio Rinuccini; Giulio Caccini, Jacopo Peri, Christofano Malvezzi, Emilio de Cavalieri Ooperi idee sündis 16. saj. viimasel veeranil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristrokraatlikus ringis: FIRENZE CAMERATA: Esialgu koguneti krahv Giovanni de Bardi majas. Ring tundis huvi luule ja draama vastu ning andis väga olulise panuse selle teadlikku uurimisse. Camerata liikmed veendusid, et Vana-Kreeka luulet ja draamat kanti algselt ette kitara või mõne muu pilli saatel lauldes ning püüdsid seda laulustiili taaselustada. 1590. Camerata muusikaline deklamatsioon draama käsutuses pani aluse
o Osa sõja eest põgenenud talupoegi oli eesti külasid peipsi idarannikule rajanud. o 1630 aastal hakati maad uuesti kasutusele võtma. Sellega kaasnes uue tööjõu otsminie küladesse, seega vabastati ümberasujaid 3a igasugustest maksudest. o Uute talude otsimisel peeti meeles, et oleks soodne põllumaa ja inimlikud mõisnikud. (mõnes kohas polnud mõisnikugi) o 17ja II veeranil saabus eestisse hulganiselt ka teiste rahvaste esindajaid. Vahel asutasid nad ka tühjad külad. Lõuna-Eesti koguni 17%. o Võõrastest asus eestimaal kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. o Suurem osa Eesti „uusasustamisel“ edendasid rolli soomlased, eriti arvukalt läksid nad viru- ja harjumaale, koondudes omaette küladesse. Ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse.