Baltisaksa suguvõsades järgiti suguvõsa pealiini ja tiitli päris vanem poeg ning nooremad olid sunnitud tiitli välja teenima kuningat teenides. Eelpool kirjeldatud erisused kajastusid ka vappidel. Pealiini perekonnavapp jäi samaks, so kasutati ajaloolist vapipilti. Nooremate poegade poolt väljateenitud tiitli vabahärra või krahv saamisel võeti enamasti kasutusele uus vapp. Kasutusele võeti mitme vapiväljaga kilp. Ajalooline perekonnavapp oli sellel esitatud põhikilbi veeranditel või südakilbil, ülejäänud 13 osadel kajastati vapiomaniku karjääri, sugulussidemeid jms. Tiitli saamist rõhutasid vapile lisatud tiitliandja, valitseja vapisümbolid. Lisaks baltisaksa ja valitsevate riikide rahvusaadlile olid Eestis esindatud veel Lääne-Euroopast, eriti Saksamaalt, pärit aadlikest palgasõdurid ja mõisnikud. Paljud neist omasid vappi juba kodumaal
Selle seletuse lükkas kõrvale M. von Taube, kelle arvates mõlemad viitavad vanasaksi sõnale dubba-raiuma. Pealegi kinnituvad kännule pärna-, mitte tammelehed. Kolmanda hüpoteesi esitas 1920-ndatel aastatel Paul Johansen. Selle järgi olevat nii nimi Tuve, kui känd tuletatud eestikeelsest sonast tüvi. Tuvede eesti päritolule viitavat üks 1382. a pärit ürik. 1652. a sai Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Taube koos vabahärra tiitliga ka uue vapi, mille nelitatud kilbi veeranditel kujutati sinist tippu ja punasest tornist vorsuvat sinist lovi ning Norra vappi. Kilbi keskel on ajalooline perekonnavapp /T.Saare 2004/. V.Raami versioon Taubedest Jõhvi kindluskiriku ehitajatena Jõohvi naabruses asuva Edise linnuse omanikud Taubed olid V.Raami arvates Jõhvi kiriku kõige mõjukamad patroonid, kellele kiriku kindluslik positsioon oli isiklikult soodne. Ta pakub välja oletuse, et võib-olla ehitasid Jõhvi kiriku ning Edise linnuse ühed ja samad
annaabi.ee 
