Ka reostuse piiramise abinõude vähesus mõjutab veevarusid (Integreeritud veemajandus ..., 2001). Maa elanikkond on 20. sajandi jooksul suurenenud umbes kolm korda, samal ajal on veevarud vähenenud peaaegu seitse korda. Üks kolmandik Maa elanikkonnast elab paikades, kus vett on vähe või väga vähe (Integreeritud veemajandus ..., 2001). Praeguste arengute jätkudes on kaks kolmandikku maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnangul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid (Vesi ja veeressursid ..., 2008). 2. Magevee-varud ja veekasutus Euroopas Euroopa magevee-varud koosnevad põhja- ja pinnaveest. Veevarude paiknemine Euroopa erinevate riikide vahel on ebaühtlane. Paljudes Euroopa riikides on suhteliselt vähe kasutamiseks kättesaadavaid veevarusid. Eriti mõjutatud on Lõuna riigid, näiteks Malta, millel on ainult 100
Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%. Samas on UNESCO hinnangul globaalne nõudlus viimase sajandi jooksul suurenenud enam kui kuus korda – see on rohkem kui kaks korda kiirem maailma rahvastiku hulga kasvamisest. Merevesi moodustab veevarudest 97%, magevesi aga 3% (mageveevarudest ligi 24% liustikud ja igilumi, 10% põhjavesi). Praeguste arengute jätkudes on 2/3 maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Juhul kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnagul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid. Ainuüksi selliste stsenaariumite võimalikkuse tõttu on põhjust üha tõsisemalt rääkide globaalsest veekriisist. Lisaks muudele teguritele on kliimamuutused ning inimtegevuse osa selles üheks kriitilise tähtsusega asjaoluks veeressursside tuleviku suhtes. Kuid teema on oluline ka olenemata kliimatrendidest
annaabi.ee 
