[3] Kõigele lisaks on kiirenenud urbaniseerumine ja industraliseerumine. Need tegurid kokkuvõttes on asetunud Gangese järeleandmatu surve alla. Jõe kallastel elab 400 millionit inimest ning kogu kanalisatsiooni reovesi suunatakse töötlemata otse jõkke ning lisaks satub seda Gangesesse ka lisajõgede kaudu. [2] Näiteks Yamuna toob endaga New Delhist kaasa 1900 millionit liitrit töötlemata reovett. Viimasel ajal on hakatud rajama veepuhastusjaamu. Iga päev saadetakse veepuhastusjaamadesse 57 millionit liitrit reovett, mida jaamad on võimetud puhastama. Kolmekordistunud on ka coli- bakteri populatsioon vees, mis kaasneb selle meeletu fekaalse reostusega. [4] Jõkke mitte ainult ei juhita kanalisatsioon, vaid ka vabanetakse nakatunud jäätmetest, näiteks tuberkolooosihaigla omadest. [2] Gangese kaldal, Kanpuris asuvad ka parkimistöökojad (töökojad, kus töödeldakse loomanahku), mis toodavad tonnide viisi mürgist kroomi, mis lõpuks jõkke valatakse
Suuremad sadamad nt Vanasadam on ühendatud kanalisatsioonivõrku ja sadama territooriumil saadakse puhas vesi veevõrgu kaudu ja juhitakse ära heit- ja reoveed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama. Väikesadamates, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga on võimalik puhast vett saada nt puurkaevude kaudu ja reovesi koguda mahutitesse, kust see transporditakse siis veepuhastusjaamadesse. Laevadele on pandud sadamaseadusega kohustus anda jäätmeid sadamale, kes peab siis vastavalt seadustele saadud jäätmeid käitlema. Jäätmekäitluskohustust täpsustatakse ka sadamale antud keskkonnalubadega. Enamasti teostatakse reo- ja heitvee kogumist laevadelt kogumissüsteemidega või spetsiaalsete tsisternveoautodega, mis lasevad saadud jäätmed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama või veavad need iseseisvalt veepuhastusjaama
annaabi.ee 
