Jõulude periood hakkab aga luutsinapäevast. Lihavõtetel ei ole munadejagaja mitte lihavõttejänes, vaid nõid, kes sõidab majast-majasse luua seljas. Väga populaarne on ökoloogiline mõtlemine. Innukalt üritatakse likvideerida looduses reostusi, praegu on üpriski problemaatliline teema happevihmad. Kuid rootslased on ka väga innukad taaskasutajad. Stockholm on nimetatud esimeseks Euroopa Roheliseks Pealinnaks, seda tänu pingutustele tõsta linnaelu kvaliteeti. Rõhku on pandud veepuhastusele, müra vähendamisele, jäätmemajandusele, ummikumaksudele ja puhkealade rajamisele. Rootsist on pärit järgmised leiutised: dünamiit, AGAmajakas, koorelahutaja, tellitav mutrivõti, Celsiuse termomeeter, kuullaagrid, tuletikud, tõmblukk, Bluetoothi traadita ühenduse tehnoloogia, südamestimulaator, AXE telefonikeskjaam ja TetraPaki joogipakendite süsteem. Autorooli on lubatud istuda 0,2 joobega, kuid suurema promilli korral lõppeb asi väga karmi karistusega
ekspertrühma seisukoht, et "Läänemerd ei saa enam aidata emissioone vähendades" 8 Kaks stsenaariumi Käesoleva aasta veebruari 12.nädala uudised põhinevad Rootsi Keskkonnahoiu nõukogu poolt Rootsi valitsusele esitatud ülevaatel sama rühma kirjutisel ajalehes Göteborg Posten (22.2.2005). Nendes põhjendatakse, miks Läänemere seisund ei ole paranenud, kuigi veepuhastusele ja muudele veekogude kaitsemeetmetele on kulutatud miljoneid kroone. Nõukogu raportis antakse selgitus kahe võimaliku stsenaariumi näol. Esimeses oletatakse, et veekogude kaitse abinõud ei ole lihtsalt olnud piisavad. Teises aga näidatakse, et Läänemeri on siirdunud uude tasakaaluseisundisse ja justkui jäänud luku taha, kust väljapääsemiseks on vaja arvatust võimsamaid abinõusid. See variant on
annaabi.ee 
