ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest kiiremini, kui CO2 ja O2 molekulid, seega on CO2 ja O2 rakkudesse sissepääsu „hinnaks” suure hulga veemolekulide väljumine sama teed pidi vastassuunas (CO2 ja O2 liikumise suunaga võrreldes). Transpiratsioon on taimele kasulik peamiselt 2 moel: 1. Lehtede jm maapealsete organite varustajana anorgaaniliste toitainetega. Vee aurustumispaikades tekkivad madala veepotentsiaaliga piirkonnad loovad taimes veepotentsiaali gradiendi, mille tõttu vesi üldse liigub taimes ülespoole (juurtest lehtedesse jm maapealsetesse organitesse). Seejuures tõmbavad veemolekulid vooluga kaasa ka mullast omastatud anorgaanilisi toitaineid. Viimaste difusiooni kiirus on keskmiselt sadu kordi väiksem tõusva veevoolu kiirusest ja ei ole piisav taime maapealsete organite varustamiseks vajaliku koguse anorgaaniliste toitainetega. See transpiratsiooni
neelav vorm (Pfr). Ainult viimane indutseerib bioloogilisi vastusreaktsioone. Taimede reaktsioonid valguse suunale (fototropism) on seotud kasvuainete sünteesi ja jaotumisega. Fototropism tõusmete,võrsete,lehtede kasvamine valguse suunas, juurte kasvamine valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist. Gravitropism võrsete kasvamine ülespoole, juurte kasvamine allapoole Hüdrotropim kasvamine suurema veepotentsiaaliga piirkonna suunas; tundlikud rakud asuvad juuretippudes. Tigmotropism vastus mehhaanilisele puudutusele, näit. köitraagude reaktsioon. Heliotropism õite ja lehtede pöördumine valguse suunas. Tingitud turgori muutustest nende kinnituskohtades. Nüktinastia õite avanemine ja sulgumine, lehtede asendi muutus, mida kontrollib bioloogiline kell ja fütokroom. Ei sõltu valguse suunast. Tigmonastia lehtede asendi kiire muutus puudutuse tagajärjel, näit. mimoositehtedel ja
siis on transpiratsioon määratud ka õhulõhede juhtivuse (avatuse) poolt. Seoses transpiratsiooni ja õhulõhede juhtivuse vähenemisega öösel toimuvad muutused ka taime/lehe veepotentsiaalis. Viimane hakkab suurenema õhtul ning saavutab maksimumi koidueelsel ajal, sõltudes mulla veepotentsiaalist ning transpiratsiooni olemasolust ja intensiivsusest. Võrastiku alusel paiknevad varjulehed sageli kõrgema veepotentsiaaliga ning nende õhulõhede juhtivus ja transpiratsioon on väiksemad kui ülemistel valguslehtedel. KIIRGUSKAHJUSTUSED: • Ultraviolettkiirgus, • Muutusi saab kiirgus põhjustada seal kus teda on palju ja kui ta ikka taimes neeldub. Atmosfääri osoonikihist tuleb läbi ainult ultraviolettkiirguse pikalainelisem osa (Osa UV-B-st ja UV-A).
annaabi.ee 
