ringikujulisi tõmbeliigutusi sirutades üles. Seliliujumise kätetöö õppimist oleks kõige lihtsam alustada hoides ennast varvastega kinni ujula ääre torust/kui selline on olemas/, või kasutada kaaslase abi. Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peavad olema vees. Kui me räägime ujumisest, ujumisviisist olenemata, siis tuleb vältida rabelemist. Käed tuleb viia vette rahulikult, vältides lahmimist. Ujumise käte ja jalgadega suurt veepilve tootvad ujujad jäävad koos selle veepilvega üsna varsti paigale, samas aga rahulikke liigutusi tegevad ujujad jätkavad liikumist pikka aega. Esmapilgul tundub, et rinnuli või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda ülesalla liigutada. Tõepoolest nii lihtsalt saabki jalgade abil vees edasi liikuda. Tegelikult on asi keerukam, sest
Mootori väljalaskegaasid on juhitud allapoole veepiiri, et vähendada termopildi suurust. Vajadusel ka kõrgele õhku, et vähendada helisignatuuri, eesmärgiga jääda ka allveelaevadele märkamatuks. Madal süvis (1,7 m) võimaldab liikuda madalas vees ja jugakäiturid arendavad kiirust üle 30 sõlme. 50 vismutit on paigaldatud laeva tekile, et jääda märkamatuks või vähendada pildi suurust termokaameras. Vismutitega saab keemiaohu puhul tekitada ennetava veepilve ja samuti reostunud teki pesuks kasutada. Laeva relvasüsteeme juhib TACTICOS (tactical information and command system), mis teeb koostööd radarite ja muude sensoritega (sonar, ESM, EPM). Tänu radaritele suudab Hamina klassi laev jälgida 200 km õhuruumi, lisaks suudab 14 km raadiuses hoida ja jälgida kuni kaheksat õhus lendavat objekti. Õhutõrje rakettideks kasutavad soomlased Lõuna-Aafrika päritolu rakette Umkhonto-IR SAM. Laevavastasteks
annaabi.ee 
