Aurustumise käigus tõuseb niiske õhk üles, sest niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Niiske õhu kondenseerumisel tekivad veepiisad. Üheks põhjuseks, miks pilved alla ei kuku, on see, et pilves olevad veepiisad on imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade alla kukkudes tekib õhutakistus ehk õhk jääb allapool tee peale ette. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et niiske õhk tõuseb kogu aeg üles ja ei lase veepiiskadel alla kukkuda. Õhtul võib öelda, et pilved tulevad ööseks maapinnale magama. Õhtul vajub päike madalamale ja soojendab suuremat maatükki, sest kiired langevad nurga alt. Päike ei jõua piisavalt niisked õhku aurustada. Aga ka maapind on soe ning pilved aurustuvad ära. Veepiisad aurustuvad ja tekib veeaur. Veeaurust muutub õhk niiskeks ja maapinnale tekib kaste.
kohal tuleb päikesekiirtel atmosfääris läbida tunduvalt pikem tee kui keskpäeval. Võrdle kõrvaloleval skeemil valguskiirte teid 1 ja 2. Mida pikem tee, seda rohkem hajub ka sinist valgust ja suurema ülekaalu otse tulevas valguses saavutab punane. Seepärast ongi hommiku- ja õhtutaevas punakas ja Päike paistab madalal horisondi kohal punase kettana. Esialgu arvati, et valgus hajub õhus olevatel mikroskoopilistel tolmuosakestel ja veepiiskadel. 1899. aastal esitas Rayleigh hüpoteesi, et hajumistsentriteks on õhu molekulid. 20. sajandi esimesel poolel tehti kindlaks, et valgus ei haju mitte otseselt molekulidel vaid nende kaootilisest liikumisest tingitud tihendustel ja hõrendustel. Kasutatud materjale: L. V. Tarasov Fizika v prirode Moskva, 1988 Mart Kuurme Kust saab taevas oma värvid? Horisont nr. 8, 1997
Sätendava tähepunkti värelemist, heleduse muutumist. Osa taevakehadelt tulevast valgusest hajub õhkkonnast. Kui hajuks kogu valgus, ei näeks me taevakehi ja poleks varje. Tänu valguse hajumisele tekib hämarik. Üleminek päevast õhtusse pärast päikese loojumist ja ööst päeva hommikul enne päikese tõusu. Üks nähtustest on ka taevasina. Atmosfääri läbides hajub tugevamini sinine valgus. Sellepärast on ka päike kollane. Valguse neeldumine atmosfääris toimub peamiselt veepiiskadel ja tolmukübemetel, mis on atmosfääris alati olemas. Sellepärast näemegi me horisondi lähedal väga vähe tähti. Valguskiired nendelt läbivad tunduvad paksema õhukihi kui ülalt langevad.
3 Kõik suur ja võimas saab alguse nõrgast ja märkamatust Vikerkaar saab tekkida veetilkades ka kolm ja rohkem kordi peegeldunud valgusest. Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine. Kolm korda piisas peegeldunud valgusest vikerkaar asub umbes 40° kaugusel Päikese suunast ja on juba nii nõrk, et seda pole võimalik eristada veepiiskadel ühekordselt hajunud valgusest. Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Vihmapiiskade läbimõõt varieerub mõnest millimeetrist tugeva hoogsaju ajal mõne sajandiku millimeetrini uduvihmas. Suuremad vihmapiisad deformeeruvad kukkudes õhutakistuse tõttu, sellepärast ei ole suurtel piiskadel tekkiv vikerkaar päris täpselt ringi kaar.
järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine sinine. 2.3. Kõik suur ja võimas saab alguse nõrgast ja märkamatust Vikerkaar saab tekkida veetilkades ka kolm ja rohkem kordi peegeldunud valgusest. Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine. Kolm korda piisas peegeldunud valgusest vikerkaar asub umbes 40° kaugusel Päikese suunast ja on juba nii nõrk, et seda pole võimalik eristada veepiiskadel ühekordselt hajunud valgusest. Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Vihmapiiskade läbimõõt varieerub mõnest millimeetrist
Kõrbemiraaz (alumine miraaz) õhu tihedus kasvab kõrgusega (maapinna lähedal õhk soe), objektid näivad allpool tegelikkusest. Arktiline miraaz (ülemine miraaz) õhu tihedus väheneb kõrgusega, objektid näivad ülevalpool tegelikkusest. 34. MIllal ja kuidas tekib vikerkaar? Tekib valguse peegeldumisel ja murdumisel veetilkadelt Nägemiseks on vaja: päikeskiiri ja veepiisku (vihma) (võib näha ka koskede, purskaevude, vihmuti veepiiskadel). 35. Millal ja kuidas tekib halo? Halo on nähtus, mis esineb, kui Päike või Kuu paistavad läbi õhukeste jääkristallidest koosnevate kihtpilvede. Halo tekib valguse murdumisel jääkristallidel. 36. Mis erinevus on taral ja gloorial? Glooriaks nimetatakse värvilised (difraktsiooni)rõngad (kuni 5), mis tekivad pilvel või uduseinal paistva varju ümber. Taraks nimetatakse värvilised difraktsioonirõngad kuu või päikese ümber. 37
Vana-aja meteoroloogid 3. Sesoonsed ja ööpäevased Hajumine õhu molekulidel – sinine valgus Aristoteles – „Meteorologica” 4 köidet, Erisoojus. temperatuurid nähtavad valguse hajumine veepiiskadel, 384-322 e.m.a On soojushulk, mida vajatakse aine 1 valget värvi pilved Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21
Muutub ka värviliste ringide raadius. Väiksemad piisad tekitavad suurema läbimõõduga oreooli. Kui piiskade suurus pilve ulatuses muutub, siis võib oreool olla mõnes suunas natuke välja venitatud. Tarades on nagu põhivikerkaareski sinised ringid tsentrile lähemal ja punased kaugemal. Ümmargusel piisal tekkiva difraktsiooni esimese maksimumi nurkkaugus on võrdeline lainepikkuse ja ekraani (piisa) diameetri suhtega. Samasuurtel veepiiskadel kaldub pikema lainepikkusega punane valgus oma esialgsest suunast rohkem kõrvale kui lühema lainepikkusega sinine valgus.Miraaz: Mõnikord näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. See on optiline nähtus miraaz ehk terendus, tuntud ka fatamorgaana nime all.Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrberahvaste muinasjuttudes ja meremeeste lugudes. Eeskätt seetõttu, et nendel tegevuspaikadel on üks ühine tunnus - näha võib
külmale pinnale ning külmuvad seal b) jääkristallidest. Udu on valkja värvusega, km,Kiudkihtpilved cirrostratus 68 km,2 klass * "alto" pilved kõrguste vahemikus 2000 kui pärast tugevaid külmi sajab vihma. mis on tingitud kiirguse hajumisest Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2 6000 meetrit Jäide tekib sagedamini talve algul ning veepiiskadel. 6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus Altocumulus lõpul (novembris detsembris ja märtsis, 26 km,Kõrgkihtpilved altostratus 25 Altostratus mil ilmad on üldiselt ebapüsivad) ¤ Udu tekkimiseks vajaliku temperatuuri km,3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 3) madalpilved madalamal kui 2000 õhutemperatuuril 0 kuni 3; 5°
annaabi.ee 
