2.9 Valgus Valgus ja varju suhtest sõltub paljuski esitletava vaatemänglisus. Valgusest sõltub varjude pikkus, värvuste toon ja erksus, vormi liigendatuse ja pinnastruktuuri tajuvus-omadused, mis annavad põhiliselt edasi vormi ilmekuse. Et eksponeeriav objekt annaks parima efekti, tuleb see paigutada objekti esitlemisest lähtuvalt soodsamasse valgusesse. Tinglikult võiks kompositsiooni kirjeldada kogumina heledatest ning tumedatest laikudest: heledad laigud on veepeeglid, muruplatsid, tumedad laigud on puudegrupid, varjulised elleed jm. varju jäävad alad. Kahtlemata vajavad valgusele avatud alasid need vormid, millel põhineb kogu ülejäänud kompositsioon. Valguse iseloom sõltub päikese asendist taevas. Vormi siluett ja pind on hästi vaadeldav otse langevas valguses. Varjud on väljendusrikkamad, kui objekti vaadata risti langeva valguse suunaga. Hommikuvalgust peetakse efektsemaiks, sest
Monumentaalsed alleed piiravad aeda ja läbistavad boskette. Lai perspektiiv toob maastiku aeda sisse. Le Nôtre'i stiilile on omane suurte veepindade kasutamine. Umbes 200 m kaugusel lossi lõunaküljest, peale tugimüüri, ristub peateljega kanal, mille keskpaika märgistab purskkaev. Järgmise tugimüüri taga on kaskaad ja kahepoolne trepp. Peale seda 900 m pikkune põik-kanal. Selle taga hakkab maapind uuesti tõusma. Perspektiivi lõpetab Heraklese kuju. Üle kanali silda ei ole. Veepeeglid lossi terrassilt ei paista maapinna languse tõttu, vaid üllatavad külalisi nende Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 73 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a teekonnal läbi pargi. Aia terviklikkus ei seisnenud sarnaselt varasematele aedadele võrdse
annaabi.ee 
