purskkaev, skulptuur, ehitis või väljak või miski eemal maastikus. Kasutati veel bosketti aia taustana kasutusel olnud metsatukk, millest Le Notre arendas regulaaraia tüüpilise elemendi. Boskettide sisse kavandati basseine, kaskaade,skulptuure. Boskett oli suur lehtpuumass. 5. Kuulus aed oli Marly-le-Roi lossis, mille lasi ehitada Louis XIV 1677-1684, arhitekt J. Hardouin-Mansart (Le Notre stiilis). Tavalist aiaparterit siin polnud, kuid seda korvas veeparter. Oma olemuselt oli esindusallee. Aia peatelge (kogu telg oli rajatud vee kasutamise ideele)ümbritses vaheldusrikas boskettide ala: cascade rustique, teatriboskett, agrippina supelasutus, muusa boskett basseinidega, võitlusväljaku- ja belvedereboskett., keskset telge piirasid kolm alleed. Le Notre stiil, prantsuse barokkaed, omandas vähehaaval pikaks ajaks juhtpositsiooni kogu euroopalikus aiakusntis. Le Notre järel valitses vaikelu 18 saj
suur ristikujuline veepeegel, põhiteljel 1600 m pikk. Selle peaks oli bassein, millest koos peegelduvate päikesekiirtega tõusis lossiakende poole Apollona kujutatud Päikesekuningas ise. Sellesse punkti koondusid tervelt kaheksa pargiprospekti. Pisut eemal grotis oli näha nümfe. Hellström 1997: "Parki iseloomustavad kolm põhimotiivi. Rikkalikult kujundatud aiaosa lossi ligidal, kaugeleulatuvate alleede süsteem ja tohutu ristikujuline kanal. Lossi ees on veeparter kahe suure peegeltiigiga. Edasi tuleb Väike Park (Petit Parc) jaotatud 12 ruuduks, sümmeetriliselt kahel pool telge. Maapind langeb lääne suunas. Hobuserauakujuline tugimüüridega "ramp" vahendab maapinna langust. Hobuseraua sees bassein, purskkaevud ja palju skulptuure. Piki telgjoont allee mururibaga keskel. Väike park lõpeb Apollo-basseiniga. Pargi osad koosnevad erinevalt kujundatud boskettidest, mis hekkidega piiratud ja puudega täidetud. Boskettide sees
annaabi.ee 
