meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elavaid tõvestavaid organisme ja nende siirutajaid) ¤tehniline h. (tegeleb vesivarustusega, reovee puhastamisega, veeõitsengu ja pealiskasvu vältimisega). Hüdrobiondid veeorganismid veekogude vees, põhjal ja põhjasetteis elavad mikroobid, taimed ja loomad; jaotatakse veekogude soolsuse järgi 1)talassobiontideks mereorganismid; 2)hüfalmürobiontideks riimveeorganismid; 3)limnobiontideks mageveeorganismid;
12. Millised on olulisemad õhusaasteained? Jagatakse primaarseteks (otse saasteallikast) ja sekundaarseteks (saasteainete ja atmosfääris toimuvate protsesside tulemusena). Gaasilises olekus saasteained, mis lähtuvad otse saasteallikatest: CO, SO2 , NO, NO2 , NO3, tolm, lendtuhk, tahm. O3 (tekib UV-B toimel), fotokeemilised komponendid (nt radikaal atomaarne hapnik), happed (SO2 ja NOx oksüdeeruvad hapeteks) 13. Kuidas satub veeorganismidesse kõige rohkem saasteaineid? Elavhõbe emiteerub vasekaevandustest, keemiatööstusest, jäätmetest. Anorgaaniline elavhõbe võib mikroobsel lagunemisel toiduahelas muutuda orgaaniliseks ühendiks - metüülelavhõbe on keemiliselt stabiilne ühend ja akumuleerub toiduahelas. Tehase heitvesi juhitakse veekogusse, mikroobid lagundavad selle metüülelavhõbedaks. Neid omastavad plankton ja vetikad, millest toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist inimesed. Elavhõbe akumuleerub