Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veeomadused" - 3 õppematerjali

Keemia KT kordamine
1
docx

Keemia KT kordamine

Redutseerumine ­elektronide liitmine redoksreaktsioonis , oksüdatsiooniaste väheneb Oksüdeerimine ­elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, oksüdatsiooniaste kasvab Redoksreaktsioon ­keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutust 2. Mõiste kasutamine ja määramine ! 3. Vesiniku saadakse vee elektrolüüsil , vesinukku kogutakse ...... , 4. Vesiniku omadus 5. Veeomadused : värvuseta , lõhnatu , maitseta 6. Lahuse koostise arvutamine , valemite kasutamine .

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
Bioloogia mõisted
10
docx

Bioloogia mõisted

8.DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus. DNA – Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks. Päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgimistele rakupõlvkondadele RNA – Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. 9.Seitse totainete klassi. Süsivesikud, rasvad, kiudained, mineraalid, valgud, vitamiinid ja vesi. 10. Milised eluseisukohalt olulised veeomadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahel sidemeid ka vee molekulid.Lerga megatiivse laenguga hapnikuaatom veemolekulis moodustab sideme teise veemolekuli positiivse osalenguga vesinukuaatomiga, nii moodustavad vesiniksidemed. 11.Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid? Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped. Enamik tänapäevaseid transrasvhappeid tekib

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Haritava maa kvaliteet
18
pdf

Haritava maa kvaliteet

ja Lemetti, I., 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad.,122 lk. Põllumajanduse säästva arengu pikaajaline strateegia. 1997, 137 lk. Reintam, L., 1995., Soils in Estonia. In: Boguslavski, E.V., Limberg, P. et al (Eds) Boden und Düngung. Tartu 122 – 1 31 Reintam, L., 1998., Muldade genees, diagnostika ja klassifitseerimine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr . 198, lk 24 - 34. Roostalu, H., 1978. Erinevate muldade füüsikalised ja veeomadused ning veega varustatus. EMMTUI teadustööde kogumik XLII, lk 48 - 60 (vene keeles). Roostalu, H., Piho, A. ja Saarnak, R., 1980. Mullastik - klimaatiliste ressursside kompleksest rajoneerimisest. EPA teadustööde kogumik, 122, lk.101 -116 (vene keeles ). Roostalu, H., Annuk, K. ja Lillak, R., 2000. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade. Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk.248 - 260. Saveli, O., 1997. Loomakasvatuse tulevik. EAA kogumik 11, lk. 59 - 64.

Põllumajandus → Põllumajandus
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun