Phja-Jmeri Sisemeri ? Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua.
tingimustes vabaneb süsihappegaas orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. Fosforiringe- on biokeemiline näide, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Fosfori ringlusel pole kindlat suunda. Lämmastikuringe- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja elus looduse elementide vahel ökosüsteemis. Veeringe- on maavee pidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus muutub veeolek. 14. Populatsioone iseloomustavad tegurid. Populatsiooni iseloomustavad tegurid on 5: 1) populatsiooni tihedus- palju populatsiooni isikuid elab teatud ruumühikul. (selle määravad sigimine, migratsioon, toitumine, füüsiline ja psüuhiline ruumi vajadus) 2) populatsiooni suurus- mitu isendit kuulub ühte populatsiooni. 3) populatsiooni hajuvus- see iseloomustab populatsiooni kuuluvate isendite paiknemist maastikul.
annaabi.ee 
