esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused,
töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Alus: Veeseadus § 262 lg 2, 3 ja 5 Kontroll: Keskkonnainspektsioon Väetis. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. Alus: Veeseadus § 262 lg 5, § 263 lg 6, § 29 lg 1-4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 17 § 6 lg 1-2 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 § 6 lg 1-3 + Lisa 2: "nõutud kaugused" kehtivates seadusaktides Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg
Pandivere kõrgustiku olulisemad karstijärved, karstialad ja allikate grupid ning nende lähiümbrus on varem kaitse alla võetud veesäilitusaladena, millest osa on tänaseks lülitatud Natura 2000 alade või maastikukaitsealade koosseisu. Pandivere kõrgustikul on selge vastuolu lühiajaliste majandushuvide (eelkõige põllumajandustootmise) ja veevaru pikaajalise kasutamise ning väärtuslike veeobjektide säilitamise eesmärkide vahel. Piirkond on samaaegselt oluline põllumajanduspiirkonna ja veekaitsealana. Pandivere kõrgustiku näol on tegu unikaalse alaga, mis varustab suurt osa Eestit puhta veega. Tähtis on meeles pidada, et põhjaveevaru kujuneb veelahkmealadel, mitte soodes ja märgaladel. Käesoleva sajandi alguseks paranes oluliselt põhjavee kvaliteet Pandivere kõrgustikul põllumajandustootmise vähenemise tõttu, mis nüüd on piirkonniti uuesti halvenemas.
Helle Perens ,,Paekivi Eesti ehitistes III. Lääne-Viru, Ida-Viru ja Jõgeva maakond", 2006 Pangad: Ago Aaloe ja Avo Miidel ,,Eesti pangad ja joad", 1967 kirjeldatud Eestis olevaid panku ja jugasid. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti pangad", 2004 üldiselt klindist, Põhja-Eesti pankade kirjeldused. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti klint", 2005 üldiselt klindist ning Põhja-Eesti klindilõikudest. Veeobjektid: Hella Kink "Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus"", 2006 veeobjektide (karstialad, allikad, järved, sood) kirjeldused maakonniti. Kalle-Mart Suuroja, Tõnis Saarde "Eesti joad", 2003 iseloomustatud on tähtsamaid jugasid ja joastikke (34) Põhja-Eesti klindi paeplatool. Karst: Ü. Heinsalu ,,Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s", 1977, ,,Valgus", Tallinn räägitakse karstist, karstilehtritest, -orgudest, -allikatest, - koobastest jne. Koopad: Ü. Heinsalu "Eesti NSV koopad", 1987 kirjeldab Eestis olevaid looduslikke koopaid. Muu:
annaabi.ee 
