Oli teine hilispaleoliitikumi põhikultuur. Nimi tuleb La Gravette leiukohast Prantsusmaal. Palju asulakohti laialdasel territooriumil, nt Dolni Vestonice Tsehhis, Mezin Ukrainas, Sungir Kesk-Venemaal. Elu oli jätkuvalt sesonaalne sõltudes jahiloomade liikumisest ning söödavate taimede kättesaadavusest. Inimesed elasid poolrändlevalt, pöördudes korduvalt tagasi samadesse kohtadesse. Gravette kultuuri iseloomustavad luust ja savist veenusekujukesed ehk väikesed 1015 cm pikkused naisekujukesed, kelle keha on sageli rõhutatult lopsakate vormidega ja nägu 26 kas puudub või on antud väga stiliseeritult. Kultuur on tuntud ka koopamaalidest ja luudest ehtest. Solutre kultuuri (u 20 00016 000 eKr) nimi tuleb taas Prantsusmaa leiukohast. Kultuur ilmus äkki ja sama ootamatult ta ka kadus. Oletatakse, et ta tulenes Perigordi ja Aurignaci kultuuri traditsioonidest, aga see ei ole kindel
Kildtehnika, peamised tööriistad: nooleotsad ja kõõvitsad Aurignac'i kultuur Dateering: 47 000 – 35 000 a tagasi Nimimuistis: leiukoht Lõuna-Prantsusmaal Iseloomulikud luust ja sarvest nooleotsad Hohle Fels'i Veenus (mammuti-kihvast), leiti 2008 Svaabi-maalt (tänapäeva Lõuna- Saksamaa), dateering: ca 35 000 aastat tagasi Gravetta kultuur Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi Levikuala: enamik Lõuna-Euroopat Tüüpese: spetsiifilised nooleotsad, uuritsad Tuntuim esemeliik: nn veenusekujukesed Hilisem vorm – nn epi-Gravetta (Ukrainas ca 18 000 – 10 000 eKr) Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Hulk ligikaudu samaaegseid kultuure või tehnokomplekse, mida seostatakse Baltimaade esmaasustamisega. Põhihüpoteesid Baltimaade esmaasukate kohta: • Lõunapoolne taust ja/või mõju – Swidry ja/või Ahrens-burgi kultuur, enam toetatud (järgmised slaidid) • Idapoolne päritolu või mõju – epi-Gravetta kultuur (tänapäeva Ukraina ja Lõuna-
annaabi.ee 
