Kolmene poolkuu Semilunaarklap Kopsutüve ja aordi väljumiskohalt vastavalt paremast ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid Funktsioon Takistavad vere tagasivoolu vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse 11. Koronaarvereringe Toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaararteri kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast. Venoosne veri koguneb veenulitest suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse e. siinusesse ja selle kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega lõpeb koronaarvererige. Funktsioon Südame enda verevarustus 12. Suur vereringe Funktsioon Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega). 13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest
64 Portaalsüsteemi ja tavalise veenisüsteemi piiriks on söögitoru alaosa ja pärasoole veenide punutis. NB! Maksa haigusliku seisundi korral tekib vere äravoolupais ja sellega seoses need veenid laienevad, mille tulemuseks võivad olla verejooksud (nt söögitorus) (→ ptk „Patsiendid verejooksudega suust ja ninast“) Mikrotsirkulatsioon Vereringe perifeerne osa koosneb arterioolidest, kapillaaridest ja veenulitest. Arterioolide seinas olevad silelihased lubavad muuta nende soonte läbimõõtu, mistõttu nad töötavad verevarustuse juhtventiilidena. Nii võib mitmesuguste elundite verevarustust vajaduse järgi muuta. Kõigi piirkondade maksimaalseks verevarustuseks inimese käsutuses olevast verekogusest ei jätku. Kapillaaride õhuke sein koosneb vaid ühest rakukihist ja nende läbimõõdust jätkub parasjagu, et punalibled ükshaaval läbi pääseksid
annaabi.ee 
