Eetos (kr k èthos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) tähendab kõneleja mõju kuulajatele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,eetika" ja ,,eetiline". Kõrge eetosega inimene suudab publikut veenda, tema sõnumit võetakse rohkem kuulda. Paatos (kr k pathos kannatus, läbielamus) tähendab mõjutamist, apelleerides kuulajate tunnetele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,pateetika" ja ,,pateetiline". Üks veenmisprotsessi oluline osa on teiste emotsionaalne mõjutamine. Veenmisprotsessis peab arvestama kõigi kolme komponendiga: logose, eetose ja paatosega. Ainult argumendi jõust veenmiseks ei piisa, kui kõneleja staatus on kuulajate silmis madal või kui esitus jätab kuulajad ükskõikseks. Teisest küljest peab ka autoriteetne ja huvitav esineja oma väiteid suutma põhjendada, kui soovib, et 8 kuulajad teda usuksid. Kui kõneleja eesmärk on tõe välja selgitamine, ei piisa
tunnetele, nende arvamustele ja/või varasematele teadmistele, et kehtestada enda võim või kindlustada enda võit. (Cut the Knot) Enamasti kasutavad poliitikud demagoogiat ja demagoogilisi võtteid, jättes argumenteerimise kõrvale. Demagoogia puhul jäetakse alati mingi osa tõest rääkimata. Üldiselt tuginetakse inimese veenmisel eetosele, logosele ja paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) Logos põhineb inimese veenmisel sõnade ja argumentide abil. Logose peamiseks osaks on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest (Aava 2003: 43). Kasutatakse fakte, et toetada enda argumenti – need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid muu sarnase objektiga, millele veenja ehk kõneleja tugineb
annaabi.ee 
