juba on ühine sotsiaalne taust ja huvid, nende individuaalide arvamused ja käitumine kalduvad olema sarnased. Agentidele on antud mitteühtne kohalik suhete võrgustik, mille ulatuses iga majapidamine määrab naabrid, kelle poolt nad on kõige enam mõjutatud. Iga majapidamine võib kopeerida olulist osa käitumisest neilt naabritelt, kes on kopeerinud käitumist oma naabritelt ja nii edasi. Väline keskkond igale majapidamisele sisaldab temperatuuri ja sademeid, politseiagendi veenmisi ja naabruskonnas asuvaid majapidamisi. Kodune veetarbimise mudel kinnitab hüdroloogilist ilmingut sama hästi kui sotsiaalse mõju protsess, mida usutakse mõjutavat kodust veenõudlust. Hüdroloogiline element määrab veevarustuse igal kuul, annab tegeliku temperatuuri ja sademed. Majapidamine kohandab oma veetarbimisharjumused tingimustes toetudes järgnevale: millised seadmed tal on, tema eksisteerivad harjumused, mida ta naabrid teevad ja kas veekompanii võib
Üritan siin rääkida vaid Kofuni perioodil toimunud sündmustest. Yamato klanni võimu algusaega on väga raske täpselt öelda, kuid üldiselt paiguatakse see 4. sajandisse39. Yamato riigi juured asuvad tänapäevases Nara prefektuuris, mille tolleaegne nimi oli samuti Yamato40. Võimule said nad väiksemate sugukondade enda alla liitmisega. Riik oligi organiseeritud sugukondlikul alusel41. Yamato klann ei suurendanud oma võimu ainult sõjategevusega, vaid kasutasid ka läbirääkimisi, veenmisi ja ähvardusi. Tänu sellele õnnestus neil endaga liita mitmeid teisi pealikkondi. Liidetud pealikkele anti kohad enda õukonnas42. Alguses polnud Yamato võim absoluutne ja neid peeti võrdsete hulgast esimeseks, kuid hiljem olid nad ainus domineeriv suguvõsa43. 36 The Khan Academy. Kättesaadav: https://www.khanacademy.org/humanities/art-asia/art-japan/kofun-period/a/haniwa-warrior (9.10.16) 37 New World Encyclopedia. Kättesaadav: http://www.newworldencyclopedia
o stseeni/tervikteose tasandil, o ühe tegelase tasandil. Monoloog dialogiseerub siis, kui sellesse ilmuvad teis(t)ega või iseendaga suhtlemise elemendid. o Laval üksi viibiv tegelane pöördub monoloogis kellegi poole, s.o. peab otsekui dialoogi eemalviibiva partneriga. Apostroof - Monoloogi fiktiivne adressaat võib olla Jumal, saatus, kaugelviibiv armsam jne. Monoloog sisaldab dialoogiomaseid palveid, pöördumisi, küsimusi, veenmisi jne, kuigi need jäävad vastuseta. Erijuhtumiks on epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast o Adressaadiks on publik, s.t. tegelase monoloog on suunatud fiktsiooni tasandilt välja. Tegelane on teadlik saalisolijaist, kõnetab neid, esitab retoorilisi küsimusi, vaidleb vastu oletatavale vääritimõistmisele vms. o Autokommunikatiivne monoloog, s.o. suhtlemine iseendaga
annaabi.ee 
