kokkukleepuda nii omavahel kui ka leukotsüütide pinnale. Kõik analüsaatorid väljastavad järgmisi parameetreid: · trombotsüütide keskmine maht ( mean platelet volume, MPV) · trombotsüütide suurusjaotuvus ( platelet distribution width, PDW) · trombokrit ( paletelet.ctit, PCT ) Proovimaterjal ja proovi säilitamine Hematoloogilise analüüsi jaoks on vajalik antikoagulandiga hüübimatuks muudetud veri. Eelistatud on veeniveri. Laborimeditsiinis sagedamini kasutatavat antikoagulanti on: etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA), naatriumtsitraat, hepariin. Rahvusvahelise hematoloogia standardiseerimise nõukogu on soovitanud vererakkude loendamiseks ja nende suuruse määramiseks eelistada antikoagulandina EDTA`d, kuna see tekitab kõikide rakkude täieliku antikoagulatsiooni minimaalsete morfoloogiliste muutustega. Hepariin ei muuda rakkude suurust
Maoloputust tuleb teha 2-3 erineval päeval, see tagab suurema tõenäosuse olemasolevate mükobakterite leiuks. Materjali kogus – kogu kättesaadav vedeliku hulk. Tuberkuloosse pleuriidi, sünoviidi kahtlusel - pleuravedelik (soovitavalt 50-200 ml), sünoviaalvedelik ( kogu kättesaadav vedeliku hulk). Tuberkuloosse meningiidi või generaliseerunud tuberkuloosi (mükobakterioosi) kahtlusel – liikvor (3-8 ml, väiksemad kogused halvendavad diagnostilisi võimalusi), veeniveri (1-5 ml), luuüdi. NB! Veenivere võtmine näidustatud AIDSi kahtlusega või AIDSi haigetel. Urogenitaaltrakti tuberkuloosi korral on uuritavaks materjaliks uriin, menstruaalveri ja biopsia endomeetriumist. 27 Uurimiseks kasutatakse veel operatsioonil võetud koe- ja organitükikesi ning lümfisõlmi, mitmesuguseid sekreete (ninast, kõrvast, tupest jt.).
annaabi.ee 
