Järgmine jootmiskord pool piima ja pool elektrolüütide lahust. Raske kõhulahtisus üle päeva kõhulahtisuses oleval vasikal ei imendu enam toitained, mis tähendab, et suukaudsed lahused väljuvad koos roojaga (seega süstitakse kas kõhuõõnde, naha alla või veeni). 1-2 päeva elektrolüütide ning piimahappebakterite ravi. Antibiootikumide ravi loomaarsti poolt. Järk-järgult uuesti piimasöödale. Lamav vasikas algul ainult veeniravi, pärast naha alla või kõhuõõnde. Kui ise imema hakkab, siis tasapisi piimale tagasi koos piimhappebakteritega ja toitainete lahustega. 16. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa ,,stressis" ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus
piimhappebaktereid sisaldavaid lahuseid. Järgmine jootmiskord pool piima ja pool elektrolüütide lahust. Raske kõhulahtisus – üle päeva kõhulahtisuses oleval vasikal ei imendu enam toitained, mis tähendab, et suukaudsed lahused väljuvad koos roojaga (seega süstitakse kas kõhuõõnde, naha alla või veeni). 1-2 päeva elektrolüütide ning piimahappebakterite ravi. Antibiootikumide ravi loomaarsti poolt. Järk-järgult uuesti piimasöödale. Lamav vasikas – algul ainult veeniravi, pärast naha alla või kõhuõõnde. Kui ise imema hakkab, siis tasapisi piimale tagasi koos piimhappebakteritega ja toitainete lahustega. 17. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa „stressis“ ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus – vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus
annaabi.ee 
