tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. o Kontrolli, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgi, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. o Jälgi, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on pragu, ronib niiskus akna ja metallnurga vahele ja hakkab metall hakkab roostetama
poolelt. Augu läbimõõt peab olema vähemalt 1,2 korda kruvi läbimõõtu. Kruvi pead ei ole soovitav keerata plaadi sisse. Plaadi taha peab jätma vähemalt 20 mm tuulutusvahe. Sokliplaadil ei ole tuulutusvahet vaja jätta, kuid maa sisse jääva plaadi alla on soovitav panna killustik. Plaatide vahele peab jätma paigaldamisel paisuvuugid soovitavalt vähemalt 5 mm. Plaatide liitekohad tihendatakse vuugilindi või vuugiliistu abil. Horisontaalvuugis on soovitav kasutada veenina. Liistude ja kruvide värvitoone on võimalik valida RR kataloogi alusel. Plaate saab paigaldada olenemata aastaajast.
See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. Kontrollida, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgida, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. Jälgida, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on pragu, ronib niiskus akna ja metallnurga vahele ja hakkab metall hakkab roostetama. Praod
tuuletõkke välispind ehitise ümber nii, et see oleks kaldega ehitisest eemale (soovi- tatav kalle vähemalt 15 cm kol- me meetri kohta). Tehke vertikaallaudade alaotsa veenina. Samuti töödelge hori- voodrilaua alaotsad lõigatakse kaldu veeninaks sontaalvoodri alumise laua ala- sokli välispind, sokli kõrgus peab serv veeninakujuliseks. Värvimi- olema selline, et välisvoodri alaserva kõrgus maapinnast sel katke veenina hoolikalt. oleks vähemalt 300 mm Välisvoodri alaserv jäetakse
Need on ennekõike UTV-,UYV-,UTK- ja UYL-lauaprofiilid. UYL-voodrilaud on mõeldud nn poolsulundlaudiseks ja selle standardpaksus on veidi õhem kui teistel välisvoodrilaudadel. Detailid Voodri alaserv ja sokkel Ehitise sokli kõrgus tuleb valida selliselt, et voodri alaserva kõrgus maapinnast oleks vähemalt 300 mm. Planeerige maapind ehitise ümber nii, et see oleks kaldega ehitisest eemale (soovitatav kalle vähemalt 15 cm kolme meetri kohta).Tehke vertikaallaudade alaotsa veenina. Samuti töödelge horisontaalvoodri alumise laua alaserv veeninakujuliseks. Värvimisel katke veenina hoolikalt. Välisvoodri alaserv jäetakse mõni sentimeeter sokli ülapinnast allapoole. Voodri taha jääv u 2225 mm tuulutusvahe peab jääma õhu liikumiseks alt avatuks. Voodri ülaserv ja räästas Räästad kaitsevad välisvoodrit tõhusalt vihmavee eest. Räästa soovitatav vähim laius on 600 mm. Katuse alapinna ja voodri ülaserva vahele jäetakse vähemalt 20 mm kõrgune ühtlane
Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb vundamendi taldmikutes mõõtudega 1,3x1,3 m äärmiste postide alla ning 1,6x1,6 m keskmiste postide alla, nende peale toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud TAM 22 ekstruuder-õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandwich-paneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale
• Akna välis pinnale on lihsalt võimalik paigaldada putukavõrku. • Ühe käepideme liigutusega sulgub aken kolmest küljest ja ühe käepidemega võimalik avada akent kahes suunas. • Klaaspakette on võimalik valida vastavalt sooja- ja helipidavuse- ning turvalisuse nõuetele. • Tihendid on lengil, raamil, klaastiliistul ning klaasi ja raamivahel. Tagades pidavuse tuulele, vihmale ja helile. • Puitakende alumine veenina on alumiiniumist, mis kaitseb akna alumist lengi vihmavee eest, tagades akna pikaealisuse. • Akende leng ja raam on valmistatud liimpuidust ning materjaliks on tislerikuiv mänd 8%. • Puit tagab hea heliisolatsiooni. • Liimpuit omab vähese mahumassi juures suuremat tugevust. • Tagab hea soojapidavuse. • Aknaprofiil kestab muutumatuna. • Puit hingab, see omadus tagab eluruumides niiskuse tasakaalu. • Materjali meeldiv naturaalne välimus.
Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb vundamendi taldmikutes mõõtudega 1,5x1,5 m äärmiste postide alla ning 1,8x1,8 m keskmiste postide alla, nende peale toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandvitspaneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7
annaabi.ee 
