Eesmärgi saavutamiseks on vaja reovesi kokku koguda reoveekogumisaladelt ning seejärel puhastada. Reoveekogumisalaks loetakse piirkonda, kus on piisavalt majandustegevust ning inimesi. Eestil tuleb arvestada Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) mõnevõrra rangemaid nõudeid, seda eelkõige üle 10000 inimekvivalendiga (ie) reoveepuhastite puhul. 2 2 REOVEE ÄRAJUHTIMINE Reovee kaanalisatsioon on hoones tekkiva reovee ärajuhtimiseks rajatud hoonesisene veeneelude, torude ja seadmete süsteem. Reovee ärajuhtimine toimub kas isevoolu või ülepumpamise teel. Vajadusel tuleb reovesi ka puhastada enne suubumist ühiskanalisatsiooni. Hoonekanalisatsiooni projekteerimist, paigaldamist kui ka olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamist reguleerib standard EVS 846:2003. Hoonete kanalisatsioonisüsteem projekteeritakse ja ehitatakse üldjuhul isevoolsena, kus
Ka pesuvesi on teinekord kasulik omaette torustikku juhtida ja eraldi käidelda.Bioloogilised väikepuhastid on Imbkaevud, Imbväljakud, filtratsiooniväljad, biotiigid, biofiltrid, aktiivmudapuhastid, ringkanalid jt. 7.10 Kinnistu vihmavee kanaliseerimine: kasutatavad materjalid, nõuded kanaliseerimisele, süsteemide osad, ehitustehnoloogia ning nõuded sajuvee juhtimiseks suublasse. Kinnistu piires olevad pinnad (katused kaetud hoovid) kuhu sajuvesi sisse ei imbu, tuleb varustada veeneelude ja torustikuga sajuvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks. Sajuvee ärajuhtimine kinnistu territooriumilt peab toimuma nii, et ei tekiks kahjustuste ega õnnetuste ohtu või uputust. Hoonesse tuleb paigaldada sajuveekanalisatsioon, mis peab olema piisavalt pikaealine ja töökindel. Sajuveekanalisatsioon ei pea olema õhustatud. Sajuvett ei tohi hoone sees juhtida olmekanalisatsiooni ja vastupidi Sajuvesi ei tohi sattuda õhustuspüstikusse Sajuvett ei tohi juhtida drenaazisüsteemi.