rühmaga ehk aminorühmaga eetridorgaanilised ühendid, kus kaks süsivesiniku radikaali on ühendatud hapniku aatomiga estridühendid, mis on saadud karboksüülhapete ja alkoholide ioonidest halogeenalkaanidalkaanid, mille molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit ja need on asendatud halogeeni aatomitega areenühendid, milles esineb tervelt süsiniku tsüklit hõlmav pielektronpilv sahhariididpolühüdroksüülühendid, kus vesiniku ja hapniku aatomite vahekord vastab veemolekulidele polümeerkõrgmolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktruuriühenditest polümerisatsioonpoümeritekkereaktsioon, kus tekib ainult polümeer polükondentatsioonreaktsioonpolümeritekkereaktsioon, kus eraldub madala molekulmassiga ühend isomeeridühendid, millel on täpselt sama summaarne valem aga erinev ehitus isotoobkeemiline elemendi teisendid,millel on ühesugune tuumalaeng, kuid erineb neutronite arv pHsuurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahustes
· tõmbuse vältimine. 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk, suhteline niiskus, küllastustemperatuur. Õhk on gaaside segu. Reaalne õhk ei ole kunagi kuiv, s.t. ta sisaldab ka veeauru molekule ehk veeauru. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: · veeauru absoluutse hulgana õhus · veeauru osarõhuna õhus · suhtelise niiskusena Veeauru küllastussisaldus (vsat) antud temperatuuril õhus olevatele veemolekulidele vastav teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna g/m3; Veeauru küllastusrõhk - (psat) antud temperatuuril õhus olevatele vee molekulidele vastav teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna Pa; Suhteline niiskus (RH) õhu veeauru osarõhu suhe küllastusrõhusse;õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe; Küllastustemperatuur (tsat, °C) temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja
välisvoodri taga. Et vähendada tule levikut mööda fassaadi, võib olla vajalik jaotada õhkvahe vertikaalsuunas eraldi osadeks. Seestpoolt on peamiseks niiskuskoormuseks välisseinale siseõhu niiskuslisa (sise- ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus) ja sise- ja välisõhu õhurõhkude erinevus, mis on potentsiaaliks veeauru difusioonile ja konvektsioonile. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Igal temperatuuril on õhus olevatele veemolekulidele teatav kontsentratsiooniline piir: seega igal temperatuuril (küllastustemperatuuril, kastepunkti temperatuuril) ja rõhul (küllastusrõhul) saab õhk sisaldada maksimaalselt teatud koguse veeauru. Kui see küllastustase ületatakse, hakkab veeaur kondenseeruma. Kohati räägitakse asjatundmatult külmumispunktist või nullpunktist, mille juures tekib kondensaat. Sellel üleminekul plusstemperatuuridest miinustemperatuuridesse ei ole muud mõju, kui kondenseerunud veeaur jäätub
annaabi.ee 
