· toiduained. Kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsuudile. Sellise võimalused peavad täpselt olema märgitud ka matkajuhistes. · esmaabi ja turvavarustus. Peale esmaabivahendite on oluline osa turvalise tagamisel ka sidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevest. · tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid. · magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi. Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest
Riietus peab võimaldama vabalt liikuda, üleriietel peab olema piisavalt taskuid ja need peaksid olema õigetes kohtades. Taskutesse peaks saama paigutada selliseid varustuse elemente, mida võib kõige rohkem vaja minna. Taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas. Jalatsid kaitsevad matkaja jalgu välismõjutuste eest (maastiku ebatasasused, libedus, külm, vesi). Traditsioonilised matkajalatsid on matkasaapad. Suusamatkadel on selleks loomulikult suusasaapad ja veematkadel soovitavalt sandaalid või vettpidavad saapad. Soomatkadel ei ole paremaid jalanõusid kui kummikud. Kandesüsteemideks jalgsimatkadel on seljakotid. 12-päevastel matkadel kasu- tatakse põhiliselt seiklejatele mõeldud seljakotte (1540 l). Seljakoti suurus määra- takse tavaliselt kasutaja kasvu järgi(mida suuremat kasvu on matkasell, seda suurem peab olema kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 2545 l, täiskasvanutel 5080 l
annaabi.ee 
