isendeid, siis sureb see liik sellel alal ilmselt välja. Elupaikade killustumise käigus jaotub elupaik mitmeks osaks ning elupaiga vahele tekkinud barjääri ületamine on erinevate liikide jaoks erineva raskusastmega, ning see suurendab väljasuremise ohtu antud piirkonnas, sest kui olemasolevas elupaigas peaks liik välja surema siis liigikaaslased seda ala enamasti uuesti ei asusta ( ENVIR. 2009). Peamised elupaiku kahjustavad tegurid on põllumajandus, arendusprojektid, veemajandusprojektid, puhkus looduses, koduloomade karjatamine, reostamine, infrastruktuuri ehitamine, tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud, metsaraied (ENVIR. 2009). 2.2. Kliimamuutused Viimase sajandiga on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris pidevalt suurenenud ja seda peamiselt fossiilsete kütuste (nafta, maagaas, kivisüsi) põletamise tõttu. Suure süsinikuvaruga ökosüsteemide hulk maal väheneb kuna metsade raiumine, puidu põletamine ning märgalade
maailmas on http://www.envir.ee/elurikkus2010/368337 eesmärkide vahel 1. põllumajandus (38%), 2. arendusprojektid (35%), 3. veemajandusprojektid (30%), Sotsiaalne 4. puhkus looduses (27%), õiglus, võrdsus 5. koduloomade karjatamine (22%), 6. reostamine (20%), 7. infrastruktuuri ehitamine (17%),