·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms. Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- või mereehitised ·Otstarbe järgi: maaparandus- või veemajandusehitistega (Maaparandusehitised kanalid, kraavid, truubid, düükrid jms; veemajanduslikud, mis rajatakse vee kogumiseks, võtmiseks, edasijuhtimiseks, kasutamiseks või mõõtmiseks) ·Ajalise kestvuse järgi: vesiehitised alatisteks ja ajutisteks. Alatisi jagatakse põhi- ja abiehitisteks. Põhiehitisteks loetakse neid, mille purunemine võib põhjustada kogu veesüsteemi või hüdrosõlme avarii. Need on paisud, tammid (nt Hollandis ja New-Orleansis), regulaatorid, ülevoolud ja veelaskmed. Abiehitised on sellised, mille purunemine suurt ohtu ei
· Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
· Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.
ning invasiivsete võõrliikide levik. Seega on elurikkuse kaitse kõige tõhusamaks viisiks elupaikade kaitsmine. Elupaikade kadu tuleneb nii elupaikade otsesest hävitamisest kui ka nende kahjustamisest reostamise või killustamise teel. Peamised ohustatud liikide elupaiku kahjustavad tegurid on vähenevas tähtsusjärjekorras põllumajandus (mõjutab 38% ohustatud liikidest), ärilised arendusprojektid (35%), veemajanduslikud projektid (30%), puhkus looduses (27%), koduloomade karjatamine (22%), reostamine (20%), infrastruktuuri, sh teehe ehitamine (17%), tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), ja metsaraied (12%). Eestis on ohutegurite tähtsusjärjestus ilmselt teistsugune, ehkki ka meil on põldude ja uudismaa rajamine olnud esmane elupaikade hävitaja. Tänapäeval on aga olulisel kohal ka senise maakasutuse lõpetamine pärandkooslustes ja metsaraie hoogustumine.
annaabi.ee 
