Alates 21 juulist 2004, tuleb hinnata laiaulatuslike avatud kavade ja programmide keskkonna mõjud parema ja avatuma planeerimisprotseduuri raames. Need abinõud on kirjas uues Euroopa seaduses Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Direktiivis, mida peavad rakendama kõik liikmesriigid. Kohaliku jäätmemajanduse kava või regionaalsed maantee ehitamise plaanid on näited KSH direktiivi rakendamisest. Seda seadust rakendatakse samuti maakasutuses, põllumajanduses, veemajanduses, turismis, tööstuses ja energeetikas. Euroopa Liidu KSH Direktiiv Oluliste kavade ja programmide koostamisel peavad ametkonnad koostama keskkonna aruande, et määrata, kirjeldada ja hinnata nende programmide-kavade võimalikku mõju keskkonnale. Nende mõjude seas on mõjud looduse mitmekesisusele, faunale ja floorale, pinnasele ja veele, kliimateguritele, maastikule ja inimese tervisele. KSH Direktiiv võimaldab igaühel väljendada oma arvamust nii keskkonnaaruandele kui ka kavade-
· Puurkaevu suurim tootlikkus so vee kogus mida on võimalik saada puurkaevust · Dünaamiline veetase so veetase mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul · Alandus so põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega · Vee keemiline koostis Meenutusi füüsikast Vooluhulk ühik l/s ; m3/h (Voolu)kiirus tähis v, ajaühikus läbitud tee pikkus! m/s, km/h. Veemajanduses ka cm/s ja m/h Rõhk - tähis p, pinnaühikule mõjuv jõud! Ühik Pa, N/m3. Surve 1bar=10m H20 (veemajanduses on koguaeg tegemist veega, seega väljendatakse rõhku survega e veesamba meetodiga). Min surve tavaliselt 20m ja max 60m (e. 2bar-6bar on rõhk torustikus!) Ühisveevärgi veehaaretele esitatakse mitmeid nõudeid Ühisveevärgi veehaare peab: Tagama vee kaitse reostumise, risustamise (puurkaevud peavad olema kinni, et sinna
annaabi.ee 
