10. Milline on erinevate pinnaste veeloovutustegur, ehk kui palju on nendes vaba vett? Mida sellest saab järeldada? Mulla veeloovutuseks nimetatakse vee äravalgumist mullast raskusjõu mõjul. Ära valgub see osa veest, mis on mullas üle väliveemahutavuse ehk mida muld ei ole võimeline kapillaarjõududega endas hoidma. Veeloovutust iseloomustab veeloovutustegur, mis näitab, mitu protsenti mulla ruumalast moodustab mullast väljavalgunud vesi, kui muld oli veega küllastunud täieliku veemahutavuseni. Veeloovutusteguri ligikaudseteks väärtusteks on saadud näiteks liival 15...25%, saviliival 10...15%, liisavil 7...10% ja savil 4...7% .Seega raskemad pinnased nõuavad intesiivsemat kuivendamist. 11. Millised on maaala veega toitumise tüübid? 1. Sademeline toitumine, mille korral maa-ala saab vett ainult sademetest. Niisugune toitumisviis esineb küngastel, veelahkmetel ja rabades.2. Valg- ja tulvaveega toitumisel saab
6)Milline on erinevate pinnaste veeloovutustegur, ehk kui palju on nendes vaba vett? Mida sellest saab järeldada? Mulla veeloovutuseks nimetatakse vee äravalgumist mullast raskusjõu mõjul. Ära valgub see osa veest, mis on mullas üle väliveemahutavuse ehk mida muld ei ole võimeline kapillaarjõududega endas hoidma. Veeloovutust iseloomustab veeloovutustegur, mis näitab, mitu protsenti mulla ruumalast moodustab mullast väljavalgunud vesi, kui muld oli veega küllastunud täieliku veemahutavuseni. Veeloovutusteguri ligikaudseteks väärtusteks on saadud näiteks liival 15...25%, saviliival 10...15%, liisavil 7...10% ja savil 4...7%. Siin toodud väärtused lähevad mõnevõrra lahku tabeli 1.1 andmetest. Näiteks kui võtta savi keskmiseks poorsuseks (ehk täisveemahutavuseks) 55% (vt. tabel 1.1) ja keskmiseks väliveemahutavuseks 80% viimasest, peaks veeloovutustegur olema ülejäänud 20% väliveemahutavusest ehk 11% mulla mahust. 7)Liigniiskuse põhjused
vastandnähtus – seega vaakum. Alljärgnevalt mõningaid kasvupinnase hüdroloogilisi näitajaid: 17 1) Kasvupinnase veemahutavus Veega küllastunud ehk täieliku veemahutavuse olekus oleva kasvupinnase veepotentsiaal on 0 MPa. Täielik veemahutavus on võimalik neis pinnasekihtides, mis on pidevalt allpool põhjavee taset või mis on täieliku veemahutavuseni üle kastetud. Seega on täielik e. maksimaalne veemahutavus pigem teoreetiline suurus, mida arvutatakse mulla üldpoorsuse, tiheduse ja seotud vee suuremast tihedusest tuleneva paranduse alusel. Täielik veemahutavus oleneb kasvupinnase füüsikalistest omadustest. Näiteks liivade puhul on see 20 … 25% kuiva pinnase massist, turvaste puhul aga 300 … 900%.
annaabi.ee 
