Mulla veesisaldus mõjutab oluliselt mullas toimuvaid füüiikalisi ja keemilisi protsesse.Sellest sõltub mulla õhu ja soojusreziim, mullas elavate mikroorganismide elutegevus ja orgaaniliste ainete lagunemine mullas.Mullavees lahustunud mineraalained muutuvad taimedele kättesaadavaks, kuid võivad jõuda ka põhjavette ja muutuda põllumajanduslikuks reostuseks. Igal mullal on võime kinni hoida teatavat kogust vett. Suurimat hulka, mida muld suudab kinni hoida nimetatakse maksimaalseks veemahutavuseks. Hulka mis jääb mulda pärast liigse vee äranõrgumist nimetatakse väliveemahutavuseks. Väliveemahutavuse korral on suuremad poorid täidetud õhuga ja taimekasvutingimused on head. Taimed saavad halvasti vett kätte kuni närbumisniiskuseni seda loetakse produktiivseks veevaruks. 13. Mullavee omastamine taimede poolt, süsteemi muld-taim-atmosfäär toimimine. Transpiratsiooni tõttu kaotab taim pidevalt vett. Vee väikene puudujääk põhjustab imamisjõu
maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel ja b) agronoomidel taimede veega varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap.vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades aga suurendab. Mulla hüdroloogilised konstandid ja nende agronoomiline tähtsus. Mulla võimet vett kinni pidada nimetatakse mulla veemahutavuseks. Lähtudes mulla poolt kinnipeetavatest vee liikidest eristatakse erinevaid veemahutavuse liike ehk hüdroloogilisi konstante. Need ei ole siiski konstantsed suurused, vaid muutuvad nii ajas kui ruumis. Kõiki neid veemahutavuse liike võib väljendada nii kaalu kui ka mahuprotsentides absoluutkuiva mulla kohta. Veemahutavuse liigid (hüdroloogilised konstandid) : 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab
veeläbilaskvus peaks olema vähemalt 100 mm ööpäevas; 90-protsendilise tihedusega pinnas (sellise tiheduse näiteks on hea õhustatavusega kasvupinnas) ei tohiks vett läbi lasta rohkem kui 2000 mm ööpäevas. Spordimurupinnaste veesisaldus peaks olema vahemikus 12 … 25 kaaluprotsenti. *Proctortihedus - proctorseadme abil tihendatud pinnaseproovi mahuühiku suurim kuivmass. Veekogust, mida suudab mahutada proctortihedusega pinnas, nimetatakse optimaalseks veemahutavuseks. Proctorseadet kasutatakse paigaldatavate kasvupinnasekihtide tihendamisel nende tiheduse kontrollimiseks. 75 6.1.4. Katusehaljastuse kasvupinnas Kuna katustele, terrassidele ning rõdudele rajatav haljastus kujutab endast lisakoormust ehituskonstruktsioonidele, projekteeritakse tavaliselt selline haljastus üheaegselt ehitisega. Kui
annaabi.ee 
