7. Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine. Agregaatolekud: Tihke, gaasiline, vedel, plasma. 1. Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole molekulide vahel tõmbejõudusid ja selle tõttu ei püsi ka gaas koos. Gaas on kokkusurutav. Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab. 2. Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks. Kristalsed ained on metallis, jää, mineraalained, kivid. Amorfsed on nt plastmassid, klaas, pigi, mesi.
Need kristallid on nagu imetilluksed jääpuurid, mis metaani enda sees hoiavad. Et kristallid saaksid moodustuda, peab vee temperatuur olema külmumispunktist veidi kõrgem ning mere sügavus peab olema vähemalt 500 meetrit. Kui need tingimused on täidetud, hakkavad metaanhüdraadi kristallid kasvama, moodustades kobrutavat lumetaolist ollust. Kui seda ainet tuua vee pinnale ning see põlema süüdata, põleb see punaka leegiga, järele jääb vaid veeloik. Metaanhüdraati leidub peamiselt šelfidel ehk mandrilavadel ja kõrgematel laiuskraadidel igikeltsa piirkondades. Uuringud on näidanud, et ookeanide põhjas võib metaanhüdraadi kihi paksus ulatuda sadadesse meetritesse. Põleva jää ennustatavad kogused on sedavõrd suured, et võivad ühtaegu lahendada nii tuleviku energiaprobleeme kui ka põhjustada olulisi kliimamuutusi Maal. Metaanhüdraat on rikkalik energiaallikas, seda võib võtta ka kui tuleviku potentsiaalse kütusena
annaabi.ee 
