veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. · Matsalu looduskaitsealal on registreeritud kokku 270 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 175 ning läbirändavaid veelinde 33. · Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. · Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb
Hiiumaa laiud ja Käina laht Ramsari ala suurus on 17 700 hektarit ning selle piiridesse kuulub ka osa Hiiumaa kagurannikut (Kuresoo, 1998). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma jt., 2008). Käina laht on madal, roostikurikas ja eutrofeerunud merelaht, mille veevahetus merega on peaaegu katkenud. Käina lahes on 23 roostikuga ümbritsetud pisisaart, mis pakuvad lindudele häid pesitsemisvõimalusi. Läbirändel võib lahel korraga peatuda kuni 15 000 veelindu (Kuresoo, 1998). Hiiumaa kaguranniku haruldasem looduslik kooslus on Salinõmme soolak noor, merest kerkiv ja perioodiliselt üle ujutatav rannikutasandik. Sellised alad on Eesti läänerannikul ja saartel olnud rannaniitude eelkäijaks. Hiiumaa laiud on mitmekesise loodusega. Merelised laiud meelitavad linde nii pesitsema kui peatuma. Kagupoolsete 9 laidude ümbruses ja rahudel käib puhkamas sadakond viigerhüljest. Sellelaadseid
annaabi.ee 
