78,6% Joonis 6. Nahkhiireliikide osakaal Laagri talvituspaigas 2008/2009 talvitusperioodil. Kõige suurema liigilise varieerumisega käik Laagri talvituspaigas oli käik 1 (Lisa 3, Foto 10). Suurima osakaalu käigus 1 moodustavad veelendlased (Myotis daubentonii). Käigus 1 talvitus kõige rohkem veelendlasi jaanuari kuus, kus isendite arv oli 97. minimaalne veelendlaste arv käigus 1 oli oktoobri kuus (31 isendit). Maksimaalne nahkhiirte arv käigus 1 loendati jaanuari kuus (146 nahkhiirt) (Joonis 7). 160 140 120 Paur Nahkhiirte arv 100 Enils 80 Mdas
Tiivad on laiad. Veelendlane on meie tavalisemaid ja arvukamaid nahkhiireliike, kelle elu- ja toitumispaikadeks on peamiselt veekogude ümbrus ja pargiilmelised puistud. Suveöödel võib veelendlasi näha lendamas peaaegu kõikide veekogude - jõgede, tiikide ja järvede - kohal. Nad püüavad toitu vaid mõnekümne cm kõrgusel veepinnast ning hoiduvad lähestikku, esinedes sageli suuremate gruppidena. Aeg-ajalt tõusevad nad 1.-2 m kõrgusele ja siirduvad ka veest eemale, puude vahele. Veelendlaste lend on hääletu ja kerge, nad teevad sageli pöördeid ja tiirutavad veepinna kohal. Suuremate järvede puhul hoiduvad nad kalda lähedusse, kuid nad ei pelga lennata ka vaiksete ja varjuliste merelahtede kohal. Veelendlase toitumispaigad on püsivad ning samale tiigile või järvele võivad nad truud olla aastaid. Päeval otsib koloonia varju peamiselt puuõõntest. Öine toitumislend algab üldiselt tund peale
annaabi.ee 
