Nahkhiired Maria Prohhorenko 12 A Eestis elab 11 nahkhiireliigi esindajaid. Inimese silma alla jäävad nahkhiired üsna harva, kuid tegelikult on neist mõned liigid Eestis päris sagedad. Aias võib tõenäolisemalt näha pruunsuurkõrva (Plecotus auritus) või põhjanahkhiirt (Eptesicus nilssoni), veekogude kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni). Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi
veebruari kuus, kui talvituvate isendite arv oli 64 ja 2008/2009 aasta talvitusperioodil oli suurim talvituvate isendite arv novembris ( 67 isendit). 45 Kahe talvitusperioodi jooksul oli käigus 2 ülekaalus veelendlased (Myotis daubentonii) osakaal (Joonis 8 ja Joonis 15). 2007/2008 aasta talvitusperioodil loendati kokku 264 veelendlast, järgneval perioodil oli veelendlase isendite arv 290. Kõige vähem nahkhiiri talvitus 2008. aasta aprilli kuus, 2009. aasta oli väiksem nahkhiirte arv märtsi kuus. Käigus 2 paiknes kõige vähem nahkhiiri talvitumisel praos, suuremaarvuliselt talvitusid isendid avatult. 120 100 Paur Nahkhiirte arv 80
Talve jooksul ärkavad veelendlased korduvalt ja võivad koopa piires asukohta vahetada. Veelendlane poegib juuni keskel ja iga täiskasvanud emane sünnitab vaid 1 poja. Selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus poegimiskolooniatesse, mis paiknevad enamasti puuõõntes. Pojad on esialgu abitud ja toituvad vaid emapiimast, kuid juba 1 kuu vanuselt on nad täiskasvanutega ühesuurused ja oskavad ise lennata. Sigima hakkavad noored 1-2 aasta vanuselt. Veelendlast võib lugeda küllaltki pikaealiseks nahkhiireks - rõngastusandmetel on vanim loom elanud 19,5 aastaseks. Veelendlane on Eestis looduskaitse all alates aastast 1958 . Veelendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 10. Tõmmulendlane Tõmmulendlane on tumepruuni seljaga ja ta karv on märgatava siidja läikega. Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad.
annaabi.ee 
