(10.12.2007) Gaasitrassi maapealne osa Venemaal Nord Streami merealust torujuhet gaasiga varustava maapealse torujuhtme ehitus toimub Venemaal maismaal läbi Vologda ja Leningradi oblasti. Nord Stream AG Venemaal maapealse gaasijuhtme ehitusega ei tegele. Ehitatava gaasijuhtme maapealne osa saab alguse Grjazovetsist ja kulgeb kuni Viiburini. Räägitud on harujuhtme rajamisest Ust-Luuga, Primorski või Võssotski sadamasse, kuhu kavandatakse maagaasi veeldamise (LNG) tehast ja LNG eksporditerminali. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Projekti finantseerimine Projekti maksumuse kohta on erinevaid hinnanguid. Nord Stream esitab võimalike kuludena 5 miljardit eurot. Gazpromi 2006.a. aktsionäride üldkoosolek hindas võimalikeks kuludeks 7,377 miljardit eurot ja peab võimalikuks selle summa kasvu. Nord Stream AG on teatanud, et
lõpuks nn. kriitiliseks punktiks C, kus aine olekut nimetatakse kriitiliseks olekuks. Vastavat temperatuuri kutsutakse kriitiliseks temperatuu- riks. Siin puudub eralduspind gaasilise ja vedela faasi vahel, mis tähendab, et vedeliku ja gaasi omadused ühtivad. Ühendades erinevatele isotermidele vastavad punktid 2 ja 3 pideva kõveraga, saame olekupiirkonnad, kus esineb gaas, gaas + vedelik, vedelik. Kriitilisel olekul on väga suur tähtsus gaaside veeldamise seisukohast: veeldada saab ainult seda gaasi, mille tempe-ratuur on madalam kriitilisest. Aine veeldumine toimub kindlal temperatuuril ning rõhul, kus küllastunud aur ja vedelik on omavahel dünaamilises tasa-kaalus. Et see tasakaal võib antud ruumala korral saabuda mitmesuguste rõhu ja temperatuuri väärtuspaaride juures, moodustavad tasakaaluoleku punktid pT-diagrammil kõvera (aurumiskõvera). Samasugune dünaamiline tasakaal (ja seda kirjeldav kõver) leiab aset tahke ja
Osaliselt survestatud tankidega tankeritel transporditavad veeldatud naftagaasid on jahutatud (harilikult kuni 0 °C), mistõttu nende säilitamiseks veeldatud olekus piisab suhteliselt madalast rõhust. Samal ajal peab lasti vedelas olekus hoidmiseks teda pidevalt jahutama. Soojuskadude vältimiseks peavad tankid olema hästi isoleeritud. Erinevalt täielikult survestatud tankidega tankerist on osaliselt survestatud tankidega laevad varustatud aurustunud lasti veeldamise seadmetega. Osaliselt survestatud veeldatud naftagaase vedavate tankerite mahutid on samuti silindrikujulised ja suurema mahuga kui täielikult survestatud tankidega tankerite mahutid, sest rõhk on tunduvalt madalam. Osaliselt survestatud tankerite mahutavus ulatub 10 000 kuupmeetrist 100 000 ja enama kuupmeetrini. 8.8.3. Survestamata tankidega gaasiveolaevad Veeldatud gaase vedavate laevade mõõtmete suurenemine tingis survestamata tankidega
annaabi.ee 
