suuremat muljumist ei teki. - Puitmaja koosneb tappide süsteemist. Iga tapisõlme parandamisel tuleb mõelda, kuidas tapp tööolukorras töötab - Parandustöid tuleb teha täpselt , et ühendus saaks piisavalt tihe ja hakkaks koormusolukorras tööle - Uued jätk,- ja tappühendused immutatakse profülaktika mõttes. Soovitav on immutada ka kahjustuse ümbrus ca 1 m ulatuses. - Paljud kahjustused tekivad akende ja uste ümber. Põhjuseks on veelaudade või plekikde puudumine, mis laseb veel voolata seinavoodri vahele. Edaspidiste vigade vältimiseks - Fassaadi puhul on nendeks kohtadeks kõik vihmaveetorud, veeplekid, varikatused jne. - Välitreppide ja terrassipõrandate üleminek peab olema lahendatud nii, et vesi ei pääseks puitkonstruktsioonini. - Varikatuste ühendused seintega peavad olema sellised, et vihma ja lumesulamisvesi ei voolaks välisvoodri vahele
Vähestele nendest oli viimasel kümnendil läbiviidud suuremad ehituskonstruktiivseid renoveerimistöid. See võimaldas hinnata renoveerimata puitkorterelamute tehnilist seisukorda. Jooksvaid, väiksemaid remonttöid oli tehtud kõikides hoonetes. Tihti vaid korteri piires (otsene eraomand). Kõigi uuritud hoonete kohta täideti ankeet, kus hinnati tehnilist seisukorda vundamendist kuni korstnani, sealhulgas vundamendi seisundit sokliosas ning vajumite ebaühtlust, voodri ja veelaudade, akende, katuse ja korstna seisukorda jne. Lisaks valimis olnud põhjalikult uuritud puitkorterelamutele tehti väline visuaalne vaatlus ka teistele puitkorterelamutele. Uuringu arendas välja ja viis läbi 2 uurijat, tulemuste ühtsuse huvides anti hinnanguid koos. Hilisemates faasides täitsid juhendamise all ankeete ka teised uurijad. Kokku uuriti 162 puitkorterelamut. Uuring viidi läbi ajavahemikul suvi 2010…kevad 2011 Tallinnas (44 % majadest), Pärnus (28 %), Tartus (14 %) ja
annaabi.ee 
