ümbritsetakse tavaliselt tammidega ja seda nimetatakse poldriks. Jõepoldrid ehitatakse jõeluhtadesse suurveeaegsete üleujutuste vältimiseks. Suurveeperioodil tuleb vesi ära pumbata. Madalveeperioodil saab selle ära juhtida isevoolu teel läbi selleks ehitatud veelasu. Madalikupoldrid ehitatakse merelahtede, järvede ja jõgede suudmete äärde, kus veetase muutub tavaliselt vähem kui jõgede kesk- ja ülemjooksul. Nendel poldritel tuleb suurem osa veest ära pumbata. Veelaskusid saab kasutada harva. Erandiks on näiteks Peipsi järve rannik, kus isevoolu teel on võimalik ära juhtida osa kevadisest suurveest, sest Peipsi järve kevadine veetõus hilineb keskmiselt 1,5 nädalat võrreldes väikeste vesikondadega. Merepoldrid asuvad avamere ääres, kus suublas esinevad tõusu- ja mõõnaperioodid ning tormi ajal võib veetase olla kõrge pikka aega. Neid poldreid iseloomustavad kõrged massiivsed tammid.
Neid iseloomustab töörattale kinnitatavad kopad, mis võivad olla kas 1 või kahekopalised. Koppadele suunatakse 1-8 veejuga, mis väljuvad vastavatest düüsidest. • Võimsuse tõstmiseks peaks suurendama töörattale suunatavate jugade arvu. • Aktiivturbiine toidetakse spiraalkambriga, millest lähtuvad düüsid. 21. Veelaskerajatised • Hüdrosõlmede rajamisel projekteeritakse peale ülevoolude paisukeha väliseid veelaskusid e. kalda vee laskusid. Need rajatakse ühe või teise paisu otsa kalda tsooni. • Põhiliigid: – Lahtised kanalid e. kanalveelasud – Kinnised veelasud e. tunnelveelasud • Kaldaveelaskude ülesanne: – Liigvee ärajuhtimine kevadistel ja sügisestel perioodidel – Vee ärajuhtimine ülemisest bjefist hüdroelektrijaama avarii või remondi korral • Kaldaveelask: pehmetes pinnastes trapetsi kujuline, kaljustes pinnastes nelinurkne Lahtised veekaldalasud • Haaravad veehoidla pinnalt e
annaabi.ee 
