seisa ja vee survet vastu ei võta. Selleks et võtaks, toestatakse vee põhja toetuvate tugedega. Toed tehakse raudbetoonist või terasest, väiksemate ehitiste korral ka betoonist C) Vee läbilasketingimuste järgi • Vett mitteläbilaskvad paisud ehk umbpaisud – betoon või pinnasepaisud • Vett läbilaskvad paisud ehk äravoolupais– seadmete kaudu mida nim veelaskudeks – Ülevoolupais – veelask asub paisu harjal – Põhjalasuga läbivoolupais– veelask asub paisu kehas – Süva- ja põhjalasuga läbivoolupais - veelask asub paisu kehas Gravitatsioonipaisud kaljusel pinnasel Pinnase liigitus ja ettevalmistus Kaljupinnasteks loetakse tardkivimid, magmakivimid ja graniit. Ka settekivimid, liivakivimid, lubjakivid, paas. Esimestel hea kandevõime survetugevusega 32*104 kPa. Settekivimitel aga 3 – 28*104kPa.
Jõgede süvendamist tehti Eestis 19 . sajandi lõpus 20.sajandi I pooles. Poldri projekteerimisel peab arvestama kõigi ehitusega kaasnevate võimalike negatiivsete teguritega, mis halvendavad looduskeskkonna seisundit (veelindude pesitsusalade ja kalade kudemispaikade hävinemine) ning suubla veerežiimi. 6. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 – pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 - veelask. Poldritammi ülesanne on kaitsta poldrit üleujutuste eest suubla kõrgveeseisu ajal. . Piirdekraavid rajatakse poldri kõrgemale küljele. Nende abil juhitakse kõrgematelt aladelt pealevalguvad veed ja poldrit varem läbinud väikesed veejuhtmed poldrist mööda. Piirdekraavid rajatakse trapetsikujulistena. Nende lang peab olema vähemalt 0,3%o. Piirde-kraavide dimensioonimiseks tehakse vajaduse korral hüdraulilised arvutused.
vundamendi drenaazitoru. Põranda all peab olema kruus, mis katkestab kapillaartõusu. 59. Mis on polder ja millised on tema elemendid? Polder on kuivendatud maa-ala, mis asub jõe, järve või mere ääres ja on ümbritsetud tammidega, et välistada üleujutamisoht suurvee perioodil. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 veelask (seal kuskil on ka sisse- ja väljalasu lüüsid) 60. Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulas? Probleemid tekivad, sest kasutatakse kõvakattega teid ja parklaid, kus vesi pinnasesse ei imbu. Lahenduseks on sademevee kanalisatsioon: 1) lahtine (küvetid ja nõvad maaasulates) 2) kinnine (rennid, restkaevud, torustik linnades). Lahtine on odavam. Krundisiseselt saab kasutada ka imbkaevusid. 61. Milline on hooldamine, uuendamine ja rekonstrueerimise sisu ja erinevused?
annaabi.ee 
